tegelikult oli nunnu esineda jälle. ja pärast tuli Gerda Heinmaa ja ütles, et palun tule esine veel palju kordi muusikakoolis, sest mulle nii meeldib, kuidas sa mängid. tegi tuju heaks.

ja olümpiaadivõitjate vastuvõtt oli ka. juhhei, kõik said Apollo kinkekaardid - 500 krooni eest raamatuid. toretore. tuli lugemise tuju peale. täna hommikul tegelikult lõpetasin just Alo Mattiiseni elulooraamatu lugemise. mulle meeldis. vahepeal oli kurb ka. mitu korda lahistasin nutta. minulik, ilmselgelt.

eile oli Palamuse koor ka. tegi jällegi tuju heaks. alati teeb. ja tuleb välja, et järgmine reede on esinemine ja ma pean nüüd kahes laulus üksinda laulma. ehk siis topelt jube :d aga varsti harjun vist ära. ma loodan vähemalt. akordioniga näiteks pole üldse hirmus esineda. vot.

palav on. aga päike on mõnus. homme lähen maale. muru niitma. vahva.
muusikat peaks õppima tegelikult. see on huvitav vähemalt. ei tundu niivõrd kohustusena. niikuinii läheb mul seda veel hiljem ka tarvis. aaa, muusikakooli lõpetamisel olin koos ühe varasema lõpetajaga, kes õpib muusikaakadeemias. Liis. ta oli seal kuulnud jutte minu kohta :d ehk siis see õppejõud, kes mind moosis sinna õppima minema, oli seal minust paljudele rääkinud. ta vist loodab endiselt, et ma sinna lähen. aga koorijuhtimisse ma ilmselt sisse ei saaks. kuigi Liis ütles, et tegelikult sel aastal on vähe tahtjaid ja nad ilmselt teeksid mingeid abiasju mulle. ainult sellepärast, et ma ikkagi tuleks sinna. ma ei tea. samas matast oleks siis kahju natuke. oh, jälle segadus. aga ma arvan, et ma jään siiski oma praegusele otsusele kindlaks. ma võin aasta tartus ära käia ja alati tallinnasse üle minna. siis oleks ilmselt sissesaamine ka mõeldav juba.

muusikatunde oli ka vahva anda. natuke väsitav, aga üldse mitte nii hirmus, kui võiks arvata. ma poleks ilmaski uskunud, et seitsmendikud ja kaheksandikud suudavad terve tunni normaalsed vaiksed lapsed olla. :d ja kuulata. aga seda nad ometi tegid. üks vahva seik ka. üks poiss küsis minult tunnis, kas ma lähen õpetajaks õppima. ma ütlesin, et ilmselt mitte. seepeale ta vastas, et ma siiski võiks minna, sest ma olevat tore ja ei karju nende peale :d täitsa armas. ma andsin ainult 2 päeva tunde, aga sellest jäi juba nii mitu head mälestust või juhtumist meelde. lisaks tuli see mulle endale kasuks, sest mõni teema, millest ma tunnis rääkima pidin, on mul nagunii eksamis ka sees. sain nende peale katsetada, kas oskan. mõnest asjast hakkasin isegi paremini aru saama. igatahes väga tore oli.

aga nüüd on kõht tühi jälle. sööma minek ilmselgelt. head isu !