ja täitsa tagasi Poolast! tegelikult jõudsin juba eile õhtul pool 9 Tartusse. aga sealt sõitsin otse Palamusele. päris koju jõudsin umbes kell 5 hommikul, hops.
igatahes, Poola oli maailmavinge. ainult bussisõit väsitas päris korralikult ja see, et Riias oli tohutult palju aega. õnneks pakkus Läti grupijuht tagasitulles, et ta võib mulle natuke linna tutvustada ja aidata mul bussi oodata. armas (: käisime mitu tundi Riia loomaaias ringi. seal on nii ilus ja mõnus ja teistsugune kui Tallinnas. vahepeal väsisime täitsa ära ja siis istusime lihtsalt pingi peal ja rääkisime juttu.
ja Poola. okei, esmamulje Poolast oli päris hirmus. täpsemalt Varssavist. sealne bussijaam Zahodnyis on maailma kõige koledam vist. vähemalt hirmsaim, mida ma näinud olen. selline kommunismiaegne ehitis, mille remontimise jaoks pole just eriti vaeva nähtud. lisaks oli seal maailmakeeruline leida üles õige koht, kust sõidab linnaliinibuss Warszawa Centralnasse. but I made it! ja mitte keegi töötajatest ega bussijuhtidest ei oska inglise keelt. ka vene keelt mitte. proovisin isegi sellega :D aga tegelikult on Varssavi hästi ilus linn. eriti vanalinn. ja kuna meil oli vahepeal palju aega, siis külastasime ka muuseume. näiteks F. Chopini muuseumi. mina olin igatahes vaimustuses sellest. kahju ainult, et mu kaaslased eriti muusikahuvilised polnud ning ei tahtnud väga kaua olla seal. aga nad olid niigi nõus minu pärast seal rohkem aega veetma. maailmapõnev oli. oh, soovitaks kõigil külastada seda (:
Varssavist sõitsime koos Läti grupijuhiga rongiga edasi Lublinisse, mis on üks linnake Poola idaosas. Jacek ja Kasia tulid rongijaama vastu. appi, te ei kujuta ette, kui toredad nad on! läksime viisime asjad Jaceki töökohta, mis on mingisugune youth centre ning seejärel tutvusime linnaga ning sõime pitsat. see pitsa oli maailmasuur ja ma pidin tohutult vaeva nägema, et see lõpuni ära süüa. pärast oli kõigil suurest söömisest raske olla. varsti saabusid kõik teised grupijuhid ning koos võtsime takso ja sõitsime Nasutowi, mis oli meie ööbimiskoht. umbes 20 km Lublinist. ilus koht. seal toimus ka nö nõupidamine, mille teemaks oli augusti lõpus toimuv exchange. saime palju vajalikku infot ja ma suht pommitasin Jacekit oma küsimusterahega :d aga ega teisedki alla jäänud. vähemalt on nüüd kõik selge ning jääb ainult ettevalmistus augustiks.
ühel päeval tegime veel Lublinis pika ringkäigu. ja käisime söömas ühes restoranis. põhimõtteliselt ma armastan Poola toite! nii maitsvad lihtsalt. ja te ei kujuta ette, kui suur ports seal söögikohas oli. taldrik oli umbes sama suur, kui normaalse inimese pann:D ausalt. ja mul oli seal 8 kartulit ja umbes sama palju paneeritud grillkanatükke. lisaks veel salat ja kaste. aga ilmselgelt ma olin võimekam kui teised:D ja suutsin selle prae peaaegu lõpuni süüa. enamikul jäi mingi pool taldrikutäit järgi. ja siis ütlevad nemad mulle, et you're so skinny, that you should really eat more :D
õhtud möödusid niisama jutustades. nii tore seltskond oli kokku saanud. viimasel õhtul mängisime mitu tundi kaarte ja jõime veini. ma pole pikka aega vist nii palju naernud. välja arvatud Palamusel :D
tagasisõit mööödus rahulikumalt, sest kõik oli juba tuttav ja isegi Zahodnyi ei tundunud nii hirmutav enam. pealegi nüüd olime koos läti grupijuhiga ning tänu sellele läks aeg palju kiiremini.
igatahes, naljakas ja veider oli see, et neljapäeval ma avastasin, et ma olin hakanud mõtlema inglise keeles. keskkonna mõju kahtlemata. kui pole muud võimalust suhtlemiseks, siiis harjub lihtsalt ära. alguses oli natuke veider kogu oma juttu võõramaa keeles rääkida, aga see möödus ruttu. siinkohal tuleks teha suur tänukummardus õpetaja Mootsele, kes on meid hästi koolitanud. vahva oli, kui teised kiitsid hääldust ja ütlesid, et ma räägin hästi inglise keeles (: igatahes mulle hakkas see rääkimisevärk meeldima. :D aaa, ja Soome grupijuht Maija oli nii vahva. ja üllatus oli, et ta oskas eesti keelt. ta oli mõned aastad tagasi õppinud Tartu Ülikoolis. etnoloogiat. Maija ise arvas, et ta ei räägi enam hästi, sest kõik hakkas ununema vaikselt, kuid tegelikult oli ta väga tubli ja sai minu peal oma keeleoskust lihvida. vot (:
ilmselgelt ma hüppan suht ühelt teemalt teisele. aga eile enne kella 10 õhtul jõudsin Palamusele. väsimus oli natuke peal, sest olin ometigi veetnud terve öö bussis pluss lisaks terve päeva Riias. aga see ununes ruttu. lihtsalt nii armas oli, kui Kristina mulle vastu jooksis ja mind kallistama hakkas. ja mitmed teised kooriliikmed ka. tegid tuju heaks (: ja see oli ka nunnu, kuidas paljud kinnitasid, et nii tore, et sa ikka tulid kohale, mitte ei läinud koju magama. endiselt on nii vahva, et mind niimoodi hoitakse seal kooris (:
igatahes, mul on maailmarõõmus meel, et ma olin nõus Poola minema ja grupijuhiks hakkama. reis tasus end ära juba ainuüksi uute tutvuste ja sõprade pärast. nüüd on jäänud oodata umbes kaks nädalat ja siis lähen jälle Poola ja näen kõiki (: tahaks jubaaaaaaa!