aasta 2010, juhiload, muusikaolümpiaad, palju rohkem laulu ja muusikat kui kunagi varem, endisel kujul viimased alo päevad minu jaoks, tutipäev, lõpueksamid - mata 100, endiselt teeb tuju heaks, ja kirjandi 96 ka, Teeme ära 2010 Palamuse kooriga, presidendi vastuvõtt, laulupeod, hiiumaa reis klassiga, JG vilistlaste kokkutulek, lõpuaktus, Elleri sisseastumiskatsed, Võsu, üksinda Poolas(uu, hirmus oli alguses) + Palamuse noortega Poolas, esimene koolipäev Elleris ja Tartu Ülikoolis, mu uus vahva parim ühika toakaaslane, uued toredad armsad sõbrad, uued koorid, samas ka endiselt hea Palamuse koor, "Tagasi kooli", laululaagrid, esinemised, muuuuuuuuusika. mida veel tahta?

paparapapaaa. reede õhtupoolikust täna kella poole 1ni laulmine. gümnaasiumi kooriga. vahva. ainult häälest on natuke kahju :D homme hääleseade ja ma ei tea, mis hääli ma olen üldse võimeline seal tekitama. tegelikult praegu peaks üldse õppima, sest homme kontrolltöö algebras ja geomeetrias. aga ma otsustasin, et tulen hommikul vara üles ja õpin siis, sest praegu pea üldse ei võta. ilmselgelt 2 viimast ööd ainult 4 tunni ringis magamist. annab tunda lõpuks. päeva ajal olin küll täitsa energiapomm, aga nüüd ei suuda muust mõelda, kui magamisest.
aga endiselt, laulda oli niiii hea. ja ma tagusin oma pöidla helihargiga valusaks, kui me sopranitega proovi tegime :D
järgmised kaks-kolm nädalat tulevad hullumeelsed. ainult kontrolltööd pidevalt. mõlemas koolis. ma ei kujuta ette, kuidas ma jõuan õppida. see nädalavahetus jäi selles suhtes täiesti vahele. ja 2 nädala pärast on eksam juba ja ma peaks väääääääääga palju õppima selleks, sest see on maailma raskeim ilmselt. 30 tõestust, mida ma eriti ei mõista, pluss kõik muud definitsioonid ja mõisted ja vigurid, millest ma varem midagi ei teadnud. ulme.
igatahes, ma teen vist enda jaoks ajalugu täna ja lähen kell 8 magama. siis lootust homme natuke puhanuma enesetundega kooli minna.

täna koorijuhtide koori kontsert. ja mina ilmselgelt pooleldi hääletu. kuigi tunduvalt parem on võrreldes eilsega. isegi palavikku pole hetkel. a ma ei kujuta ette, kuidas ma mitu tundi proovis ja poolteist tundi kontserdil laulda suudan. arvatavasti mingi hetk kaob hääl jälle totaalselt ära. wupiduu :D

jaaaaa, ma saan hakata palamuse kooris dirigeerima! jeei, eile küsisin Maretilt, kas ta laseb mu kunagi sinna koori ette. ja ta oli väga nõus kohe. can't wait!

Ehhee, blogi on päris unarusse jäänud. Aga ma üritan nüüd teha väikese lühikokkuvõtte sellest, mis vahepeal olnud on.

Esimene asi, mis meelde tuleb on see, et käisin koolis laululaagris. Nii hea oli üle pika aja laulda nii, et endal on ka tunne, et vahelduseks oskad midagi :D Ma ei tea miks, aga ma ei julge Elleri kooli koorides eriti laulda. Üks põhjus on kindlasti see, et koorijuhtide kooris on meid päris vähe ja siis on jamasti, kui hääled individuaalselt välja hakkavad kostma. Ja teiseks see ka, et seal saavad kõik kohe aru, kui mööda paned :D Varem ei pannud enamik seda tähele või ei tehtud sellest nii suurt numbrit. Aga laulmine on siiski mõnus. Ja häääleseade tunnid! Te ei kujuta ette, mis harjutusi ma seal tegema pean. Siiski parim selle juures on, et need tõesti aitavad. Ma avastasin, et ma olen terve oma elu suhteliselt valesti oma häält kasutanud. Eriti väljendus see viimastes hääleseade tundides, kui mu enda jaoks oli see hääl, mis minust välja tuli, täiesti võõras. Aga nii on parem laulda! Ilma et kurk valusaks jääks või hääl lihtsalt ära väsiks. Ja nii suur tahtmine oleks kellelegi seda edasi anda, ehk siis seadet teha. Tegelikult Maret tahtis laululaagris, et ma teeks hommikul lahtilaulmist koorile. A ma hakkasin vastu igaks juhuks :D Kui ta praegu uuesti selle idee välja käiks, siis ma oleks nõus juba. Sest ilmselgelt on Elleri kooride proovidest julgust juurde tulnud. Kahju ainult, et seal veel koori ette ei saa. Alles järgmisest aastast.

Nii, siis vahepeal leidis aset selline projekt nagu "Tagasi kooli". Võtsin Mareti ettepanekul osa sellest ja andsin kooli sünnipäeval koolis tunde. Te ei usu, kuidas mulle meeldima hakkas! Ma sain omale 5., 6. ja 8. klassi. Alguses pelgasin natuke, et keskaste siiski. Kõik kardavad neile vist tunde anda. Aga nad pole üldse hirmsad ju! 5. klass oli maailmaarmas ja Kristina väike õde oli nunnu aktivist ja küsis palju küsimusi. Ja teised samuti. Ja ma panin kõiki klasse natuke laulma ka. Pärast lasin tunni lõpus kirjutada, mis nad tunnist arvasid ja kuidas meeldis. Ja mul on hea meel, et neile meeldis. Väga. Taoline positiivne vastukaja ilmselt tekitaski tahtmise juba uuesti klassi ette saada. Veider, ma pole elu sees arvanud, et mulle nii võiks tundide andmine meeldima hakata.

Eelmine reede oli Tarbatu koori 30. juubeli kontsert. Ehk siis andsime terve pika kontserdi. Meeldivaks üllatuseks oli, et Tartu Raekoja saal oli rahvast puupüsti täis, osad pidid seisukohtadega leppima, mõned üldsegi koridorist kontserti kuulama, sest sisse lihtsalt ei suudetud mahutada ennast. Aga mul on nii hea meel, et ma ikka otsustasin koos kooriga esinema minna. Algul ma pelgasin natuke, et olen alles nii vähestel proovidel kohal käinud ja enamik laule suhteliselt võõrad ( pluss veel pagana võrukeelsed, mida ma lugedagi ei oska normaalselt!), aga dirigent ütles, et ma siiski läheks esinema. Ja nii hea oli jälle kooriga esineda! Ma ei jõua detsembrit ära oodata enam. Siis tulevad kõikide kooridega jõulukontserdid. Sellest me ei räägi, kuidas ma oma aega suudan nii sättida, et igale poole kohale jõuda. Aga peab jõudma!

Aaa, järgmine nädal on koorijuhtide koori kontsert. Reedel 19. novembril, Tartu Linnamuuseumis kell 18.00. Oli vist nii. Igatahes võib kuulama tullla! :)

Tegelikult mul on praegu miljon mõtet peas, mis tahaks kõik kirjapanemist, aga see läheks liiga keeruliseks vist. Igatahes, mulle on päris meeldima hakanud Tartu elu. Mul pole vist elu sees olnud võimalust nii palju kontserte külastada. Ehk siis iga nädal vähemalt 1 kontsert, eelmisel koguni 4. No nüüd on see mul natuke siiski kohustus ka - analüüse peab ju kirjutama ometi millestki. Juba natuke rohkem kui 2 nädala pärast pean esitama 7 analüüsi - 3 tükki kooriteose kohta ja 4 kontserdist. Tegelikult oleks 2 neist pidanud olema esitatud juba oktoobris, aga ilmselgelt terve koorijuhtide esimene kursus ei teadnud sellest midagi ja seetõttu läks esimesel kollokviumil 1 punkt maha. Ehk siis muidu oleksin 5 saanud, aga nüüd sain 4. Ilmselgelt ma olin nii vihane algul, aga nüüd on mööda läinud juba see. Pole hullu, järgmine kollokvium enam siukest asja ei lase juhtuda lihtsalt. Kuigi praegu oli see natuke ebaõiglane meie vastu. Aga see selleks. Siiski... ma oleks kauplema läinud. Aga absoluutselt kõik ütlesid, et ei ole mõtet, kui ma ei taha selle õpetajaga totaalselt tülli pöörata. Ja ma kahetsen siiski, et ma midagi ette ei võtnud. Aga see selleks.

Ülikoolist? No ilmselgelt Elleris toimub rohkem sündmusi ja seal on rohkem, millest rääkida. Aga ülikoolis on ka olukord natuke vabamaks muutunud. Ilmselt olen lihtsalt ära harjunud selle süsteemiga. Eks see pidigi aega võtma natuke, et kõiges sisse elada. Osadele ma alguses ilmselt rääkisin, et mitte midagi ei saa üheskis aines aru. No nii hull enam ei ole. Kontrolltööd on kõik hästi läinud. Ehk siis ma saan asjadest põhimõtteliselt aru! Win! Aa, no muidugi välja arvatud programmeerimine, kus ma sain esimeses arvutikontrolltöös 5 punkti 10st. Aga tahvlikontrolltöös sain max punktid see-eest. See kompenseerib natuke :) Ma muidugi ei kujuta ette, mis semestri lõpus saab, kui kõikides ainetes kontrolltööd tulevad. Sest Elleris juhtub sama ju. Mul praegu on juba selline seis, et 14. detsembril on ülikooli kõige raskemas aines üldes eksam. Ja samal päeval peaks tegelikult dirigeerimise eksam ka olema. Ma alles avastasin, et kellaajad tegelikult ei kattu. Aga ma ei tea, kuidas ma jõuan õppida. Sest ülikooli viguriks ma pean mingi miljon tõestust ja mõistet ja muud toredat pähe õppima. Ja ma pole kunagi tuupija olnud. Ma pean asjadest aru saama. Aga siinkohal arusaamisest ei piisa. Peab lihtsalt pähe õppima. Ja see on kõige hullem üldse minu jaoks. Aga peab hakkama saama :) jaanuaris on veel 2 eksamit. Ehk siis 11. jaanuarist kuni 7. veebruarini olen ülikoolist vaba. Ainult Elleri tundides pean käima. Ei jõua ära oodata tegelikult mingit puhkust. Ma pidin kadedusest roheliseks minem, kui üldhariduskoolides vaheaeg hakkas :D Ja eriti kahju oli siis, kui Viola Lätist vaheajal Eestisse tuli ja me ainult nii korraks kokku saime. Sest mina pidin koolis või kooris olema kogu aeg.

Ja ma tegin ajalugu täna! Ma pole elu sees mitte ühtegi putru vist söönud nii, et see mulle meeldiks. Täna ostsin tatart ja keetsin omale ja nii hea oli! Seda tuli ilmselgelt terve hunnik, ehk siis söök mitmeks päevaks olemas, jeei:D

Homme peaks mul ülikoolis 1 praks olema, alles kell 12.15 ja pärast kella kolme kontsertkoor. Hommikul käin vist ema töö juurest läbi. Ma pole juba 3 nädalat koju saanud! Ja sellepärast on vaja, et ta tooks mulle Jõgevalt asju. Tegelikult tahaks koju väga. Aga see nädalavahetus jälle ei saa, sest laupäeval on meestelaulu päev ja ma kavatsen seda kuulama minna, hiljem saan analüüsi kirjutada. Järgmine nädal õnneks lähen vist lõpuks koju! Sest reede-laupäev on betikad, millest ma ei tahaks ilma jääda. Etendusi saan küll vaadata alles laupäeval, sest reedel on koorijuhtide koori esinemine ja pärast pidu. Aga siiski. Veider, see on esimene kord, kus ma enam Betti ja Alo päevadel asjalik ei saa olla. Kahju tegelikult. Tahaks veel.

Igatahes ma tunnen kaasa sellele, kes seda loeb nüüd :) Üritan edaspidi natuke tihedamini siia sattuda. Ma ei tea küll, kas see ka õnnestub.

Oh, tahaks endiselt nii paljust kirjutada veel. Aga homme on vaja siiski mingi kell üles tõusta. Ehk siis, varsti jälle!

Ja lihtsalt pean mainima, et I still totally looooove music :)

nii kaua pole kirjutanud siia. aga kiire on kogu aeg. iga päev jõuan umbestäpselt hilja koju ja siis peab õppima või miskit tegema. kirjutamise tuju küll pole.
igatahes, ma endiselt veits feilin koolides. loengutes ei ole just kõige helgem pea. kuigiasi on juba tunduvalt paremuse poole läinud. ma täitsa saan juba vahepeal aru, millest jutt käib. :D ja elleris on endiselt lahe. õpetajad on enamik nii sõbralikud ja heatahtlikud. ja mul on uusi toredaid ellerisõpru, kellega koos väljas käia. seal on inimestega suhtlemine ja tutvumine palju vabam ja lihtsam, kui ülikoolis. ilmselgelt muusikud ju! neljapäeval käisime kolmekesi väljas tantsimas. niiiii mõnus oli!
eile oli Paunvere laat. kooriga esinesime ka. ma ilmselgelt, osav tüdruk, nagu ma olen, jäin eelmise nädala lõpus juba haigeks ja terve see nädal ei õnnestunud terveks saada. laupäeval oli k kurk valus hommikust saati. ehk siis olin Maretil hoopis lehekeeraja :D ja laulsin ainult saateta laule ja seda, kus ma jälle üksi pidin laulma. selle pärast ma põhiliselt häält hoidsingi. aga kõige hullem polnudki vist (: ja pärast müüsid kooriliikmed klaasikoja hoovis kõike võimalikku. me Kristinaga käsime vahepeal ringi ja müüsime taldrikutäie Mareti/Valdi küpsetatud kooke ära. niii kiiresti läks. ma käisin pärast veel teise taldrikuga ringi. ja jälle sain kähku lahti. damn, I'm good! :D poleks elu sees uskunud, et ma nii pealetükkiv suudan olla.
ja eile õhtul olin kaine rool ja koju jõudsin täna hommikul kella 2 ajal. tervist.
ilmselgelt ei õnnestu kirjutamine täna. appppiiii, kolmapäeval on programmeerimise tahvlipraksi kontrolltöö ja mina ei ütleks nüüd küll, et ma asjas väga kodus olen. aga aega on :D
igatahes, böö, uus nädal algab jälle. kusjuures, tartus lähevad nädalad kuidagi palju kiiremini! arvatavasti seetõttu, et pikad päevad ja tegemist palju.
mina lähen magama nüüd. ilmselgelt viimane öö jäi natuke vahele jälle. samamoodi nagu ka öö vastu reedet. kurja.
head ööööd! (:

aaaa, ma sain reedel Kasialt postkaardi. ta käis Londonis ja sealt saatis. maailma kõige nunnum! tegi tuju heaks (:

esimene ülikoolinädal on läbi. niiii kiire on olnud lihtsalt. ainuüksi terve esmaspäevane päev, kus tegelikult olid ainult aktused. ilmselgelt juhtus see, et juba siis hakkasid asjad kokku langema ja mul oleks olnud olla samal ajal nii ülikoolis kui Elleris. aga õnneks sain enam-vähem nii korda, et millesti eriti ilma ei jäänud.
ja teisipäevast algasid loengud ülikoolis. Elleri tunnid algavad tuleval nädalal. küll aga oli eelmine nädal iga päev kella poole 11st kuni kella 1ni kooriproov. peaaegu kõigile jõudsin isegi! pluss iga päev oli ka noodigraafika, mis kestis 2-3 tundi. suuht enamikel päevadel jõudsin 6-7 vahel õhtul koju. erandiks oli kolmapäev,kus oli Palamuse koor. siis jäin üldse Jõgevale ööbima, sest koorist sain tulema pool 11 või miskit õhtul.
nii, matemaatikas on päris keeruline, muideks. ülikooli mata pole võrreldav koolimatemaatikaga. põhimõtteliselt ülikoolis ei saa enamikes loengutes midagi aru :D ja vahepeal tekib küsimus, mida ma üldse otsin siit teaduskonnast. aga Liisi ja teised meie kooli matemaatikud, kes juba järgmistel kursustel on, ütlesid, et see tunne on täiesti normaalne ja alguses ei saagi mitte millelegi pihta. ma loodan, et varsti läheb paremaks.
ja, uuuu, meil on programmeerimine. suht keeruline. mulle vähemalt, sest koolis seda ei õpitud üldse ja kõike peab algusest endale selgeks tegema. aga mulle täitsa meeldib. sain isegi mõned väiksed programmid tehtud ja hakkasid tööle ka! (win! :D)
ja Elleris on niiiiiii lahe! inimesed ja tunnid ka. ja õpetajad. jube on ainult see, et mul langevad päris mitmed Elleri tunnid kokku ülikooli loengutega. ja mul oleks jälle vaja kahes kohas korraga olla. ja see on halb. aga ma üritan Elleri õpetajatega palju suhelda ja endale mingeid erandeid välja kaubelda. natuke on õnnestunud juba. aaaa, ülikoolis käisin ka dekanaadis juba rääkimas :D et saaks üht rühma vahetada. õnnestus! vastasel korral ma poleks saanud käia kahes kooriproovis kolmest ja ma poleks Ellerit ära lõpetanud. nüüd jääb ainult 1 kooriproov nädalas vahele ja see pole nii hull. ainult et kogu muu tunniplaan on endiselt nii segane ja ma ei saa käia muusikaloo tundides üldse. ja ühes teooria tunnis üle nädala. ja kuni 9. nädalani ei saa nädalas ühes solfis ka käia. aga siinkohal aitab õpetajatega suhtlemine jällegi!
neljapäeva õhtul oli Johanna pool väike koorijuhtide tutvumisõhtu. tore oli. kuigi kohal oli suht vähe rahvast. aga seda seetõttu, et mõte tuli liiga hilja. kuid siiski, need, kes olid, olid kõik maailmavahvad (:
ja homme on õhtul kell 7 terve Elleri esimese kursuse tutvumisõhtu. ootan juba! kuigi ega ma tänu sellele teisipäeva hommikul kõige värskem tüdruk ilmselt pole :D aga see ei loe, sest tutvused on tähtsad. ilma uute tuttavate on palju keerulisem. ülikoolis olen ka uusi sõpru leidnud ja see on hea (:
nunnu, et sõbrad Poolast on veel endiselt alles. ja suhtlemine käib peaaegu igal õhtul, kui ma arvutisse saan.

igatahes, varsti Tartusse tagasi, koos oma suure kotiga jälle.
tahaks jõuluvaheaega juba. vot.

üleeile õhtul kella 10 ajal jõudsin Poolast koju. te ei kujuta lihtsalt ette, kui vahva ja tore ja hea seal oli! alguses mul polnud erilist tahtmist üldse uuesti sinna sõita. rääkisin sellest isegi Maretiga ja ta ütles, et tavaliselt on tal just need reisid kõige lahedamad olnud, kuhu alguses üldse minna ei taha. ja tal oli totaalselt õigus! see oli ilmselt üks mu elu parimaid reise, julgen väita.
ma arvatavasti ei hakka siia mingit detailset reisikirjeldust kirjutama. see muutuks tüütuks nii mulle kui ka teile.
aga seda pean lihtsalt mainima, et seal oli maailmatoredad inimesed koos. eriti poolakad. päriselt. Kariniga rääkisime, et täiesti veider, kuidas kõik poolakad nii lahedad on ja südamesse poevad. ma leidsin nende seast mitu sõpra, kellega olen praeguseni suhelnud iga päev. ja te muide ei kujuta ette, kuidas ma nutta lahistasin, kui me ära hakkasime sõitma või kui farewell party oli. :D oh jah.
hea uudis on see, et me lähme Palamuse kooriga järgmisel sulvel Poola ja öööbime samuti Nasutowis. ma pidin rõõmust lakke hüppama, kui kuulsin seda.
ja tegelikult pole üldse kirjutamise tuju, aga ma lihtsalt pidin midagi sellest reisist kirja panema, et hiljem oleks lugeda.
ja täna lähen Tartusse. päriseks. jube hakkab, kui mõtlen sellele. ja mu kott ei lähe kinni :D eile viisin juba pooled asjad ära, ikka on pool elamist veel vaja kaasa võtta. võimatu.
segane jutt tuli. hea, et ise aru saan.
näeme Tartus!


ja reis pildis:

endiselt Poolas. ja nii hea on siin ! (:

ja täitsa tagasi Poolast! tegelikult jõudsin juba eile õhtul pool 9 Tartusse. aga sealt sõitsin otse Palamusele. päris koju jõudsin umbes kell 5 hommikul, hops.
igatahes, Poola oli maailmavinge. ainult bussisõit väsitas päris korralikult ja see, et Riias oli tohutult palju aega. õnneks pakkus Läti grupijuht tagasitulles, et ta võib mulle natuke linna tutvustada ja aidata mul bussi oodata. armas (: käisime mitu tundi Riia loomaaias ringi. seal on nii ilus ja mõnus ja teistsugune kui Tallinnas. vahepeal väsisime täitsa ära ja siis istusime lihtsalt pingi peal ja rääkisime juttu.
ja Poola. okei, esmamulje Poolast oli päris hirmus. täpsemalt Varssavist. sealne bussijaam Zahodnyis on maailma kõige koledam vist. vähemalt hirmsaim, mida ma näinud olen. selline kommunismiaegne ehitis, mille remontimise jaoks pole just eriti vaeva nähtud. lisaks oli seal maailmakeeruline leida üles õige koht, kust sõidab linnaliinibuss Warszawa Centralnasse. but I made it! ja mitte keegi töötajatest ega bussijuhtidest ei oska inglise keelt. ka vene keelt mitte. proovisin isegi sellega :D aga tegelikult on Varssavi hästi ilus linn. eriti vanalinn. ja kuna meil oli vahepeal palju aega, siis külastasime ka muuseume. näiteks F. Chopini muuseumi. mina olin igatahes vaimustuses sellest. kahju ainult, et mu kaaslased eriti muusikahuvilised polnud ning ei tahtnud väga kaua olla seal. aga nad olid niigi nõus minu pärast seal rohkem aega veetma. maailmapõnev oli. oh, soovitaks kõigil külastada seda (:
Varssavist sõitsime koos Läti grupijuhiga rongiga edasi Lublinisse, mis on üks linnake Poola idaosas. Jacek ja Kasia tulid rongijaama vastu. appi, te ei kujuta ette, kui toredad nad on! läksime viisime asjad Jaceki töökohta, mis on mingisugune youth centre ning seejärel tutvusime linnaga ning sõime pitsat. see pitsa oli maailmasuur ja ma pidin tohutult vaeva nägema, et see lõpuni ära süüa. pärast oli kõigil suurest söömisest raske olla. varsti saabusid kõik teised grupijuhid ning koos võtsime takso ja sõitsime Nasutowi, mis oli meie ööbimiskoht. umbes 20 km Lublinist. ilus koht. seal toimus ka nö nõupidamine, mille teemaks oli augusti lõpus toimuv exchange. saime palju vajalikku infot ja ma suht pommitasin Jacekit oma küsimusterahega :d aga ega teisedki alla jäänud. vähemalt on nüüd kõik selge ning jääb ainult ettevalmistus augustiks.
ühel päeval tegime veel Lublinis pika ringkäigu. ja käisime söömas ühes restoranis. põhimõtteliselt ma armastan Poola toite! nii maitsvad lihtsalt. ja te ei kujuta ette, kui suur ports seal söögikohas oli. taldrik oli umbes sama suur, kui normaalse inimese pann:D ausalt. ja mul oli seal 8 kartulit ja umbes sama palju paneeritud grillkanatükke. lisaks veel salat ja kaste. aga ilmselgelt ma olin võimekam kui teised:D ja suutsin selle prae peaaegu lõpuni süüa. enamikul jäi mingi pool taldrikutäit järgi. ja siis ütlevad nemad mulle, et you're so skinny, that you should really eat more :D
õhtud möödusid niisama jutustades. nii tore seltskond oli kokku saanud. viimasel õhtul mängisime mitu tundi kaarte ja jõime veini. ma pole pikka aega vist nii palju naernud. välja arvatud Palamusel :D
tagasisõit mööödus rahulikumalt, sest kõik oli juba tuttav ja isegi Zahodnyi ei tundunud nii hirmutav enam. pealegi nüüd olime koos läti grupijuhiga ning tänu sellele läks aeg palju kiiremini.
igatahes, naljakas ja veider oli see, et neljapäeval ma avastasin, et ma olin hakanud mõtlema inglise keeles. keskkonna mõju kahtlemata. kui pole muud võimalust suhtlemiseks, siiis harjub lihtsalt ära. alguses oli natuke veider kogu oma juttu võõramaa keeles rääkida, aga see möödus ruttu. siinkohal tuleks teha suur tänukummardus õpetaja Mootsele, kes on meid hästi koolitanud. vahva oli, kui teised kiitsid hääldust ja ütlesid, et ma räägin hästi inglise keeles (: igatahes mulle hakkas see rääkimisevärk meeldima. :D aaa, ja Soome grupijuht Maija oli nii vahva. ja üllatus oli, et ta oskas eesti keelt. ta oli mõned aastad tagasi õppinud Tartu Ülikoolis. etnoloogiat. Maija ise arvas, et ta ei räägi enam hästi, sest kõik hakkas ununema vaikselt, kuid tegelikult oli ta väga tubli ja sai minu peal oma keeleoskust lihvida. vot (:
ilmselgelt ma hüppan suht ühelt teemalt teisele. aga eile enne kella 10 õhtul jõudsin Palamusele. väsimus oli natuke peal, sest olin ometigi veetnud terve öö bussis pluss lisaks terve päeva Riias. aga see ununes ruttu. lihtsalt nii armas oli, kui Kristina mulle vastu jooksis ja mind kallistama hakkas. ja mitmed teised kooriliikmed ka. tegid tuju heaks (: ja see oli ka nunnu, kuidas paljud kinnitasid, et nii tore, et sa ikka tulid kohale, mitte ei läinud koju magama. endiselt on nii vahva, et mind niimoodi hoitakse seal kooris (:
igatahes, mul on maailmarõõmus meel, et ma olin nõus Poola minema ja grupijuhiks hakkama. reis tasus end ära juba ainuüksi uute tutvuste ja sõprade pärast. nüüd on jäänud oodata umbes kaks nädalat ja siis lähen jälle Poola ja näen kõiki (: tahaks jubaaaaaaa!

uhhuu, homme sõidan Poola ja tagasi Tartu bussijaama jõuan laupäeva õhtul. sealt otse edasi koori peole Palamusele. :D tegevust jätkub ilmselgelt (:

niiii ootan järgmist nädalat juba!
põhimõtteliselt on praegu vist mu elu mõnusaim ja vahvaim suvi. igas mõttes (:

nii ammu pole sattunud siia. nii ammu pole nettigi saanud.
mõnus suvi on igatahes. eelmine nädal käisin paariks päevaks Palamusel abis Lutsu päevaks savijunnikesi veeretamas :d ausalt. aga vahvatore oli.
ja pühapäeval oligi I Lutsu päev. põhimõtteliselt terve päeva olin Palamusel. või no kella 12st alates. laulda sai. ja pärast oli kooriga pidu ja saun ja bassein ja see oli maailmamõnusaim. endiselt on palamuse koori sattunud kõige lahedam seltskond üldse. ja ma pole kaugeltki ainus, kes nii arvab. sõitsime Assoga koos koju ja tuli jutuks ja ta on täitsa sama palju vaimustuses sest koorist kui mina.
esmaspäeval oli issi sünnipäev ja sugulased ja tuttavad olid külas. hommikul ma niitsin veel hea mitu tundi muru ja toitsin sealjuures päris korralikult parme ja kärbseid. aga puugitõrjevahend oli sealkohal suht elupäästja. esmaspäev oli üldse asjalik päev. selle nädala asjalikeim vist.
teisipäeval sõitsin Võsule ja täna enne 9 õhtul jõudsin tagasi. ehk siis 6 päeva puhkust. päevitamine, ujumine, rannad, vein, paaaaaalju kaardimänge :d, ristsõnad, hilised õhtutunnid ning palju süüa(!:d) ja naeru. mida veel oskaks tahta. tõeline puhkus heade inimestega. puhkus just vaimses mõttes. füüsiliselt niivõrd palju magada ei saanud, sest õhtud lõppesid kõik 2 ja poole 5 vahel hommikul. aga see pole üldse tähtis. oluline on see, et lõbus ja vahva oli.
homme maale. õhtul vist tagasi, sest ühika kohataotlus tuleb ülehomme ära teha ja maal arvutisse ei saa.
ja ma pole terve see nädal üldse kitarri ega klaverit ega kortsu saanud mängida. igatsus on peal, aga hilja oleks sellega praegu tegeleda. naabrid saaks krambid ilmselt. koori tahaks ka juba. Maretiga on mitu korda juttu olnud sellest, kas ma hakkan järgmine aasta Palamusel käima ja talle meeldiks, kui ma hakkaks. ise tahaks ka. aga eks näis, kuidas mul ajad sobima hakkavad ja kas saab teistega koos hakata Palamusele sõitma. ma igatahes üritan väga, et kõik õnnestuks nii sättida nagu vaja.

praeguseks kõik. meeletu uni on juba peal. head ööd !

niilaheniilaheniilahe! osadele ma olen vist rääkinud, et meile Kristinaga pakuti võimalust minna Poola mingi noorte projekti raames. üks meist oleks pidanud olema grupijuht (sest täiskasvanu peab olema! :D). nüüd tuli välja, et Kristina ei saagi minna. kahjuks. aga ma saan ikkagi. ja ma olen grupijuht! jeei. ja see tuli ka välja, et grupijuht peab enne reisi veel ÜKSI korra Poolas ära käima, et kõik asjad selgeks saaks räägitud enne üritust. ja no ma vist lähen. nii lahe. tasuta. wupiduu. ainult niiiiii kahju, et Kiku tulla ei saa. aga tahaks juba. ja juuli lõpus lähengi üksi ja augusti lõpus koos teistega. aaa, siinkohal mainiks, et Kristina asemel peaks nüüd koht vaba olema! sõit maksab umbes 500 eeku. see augusti lõpus. kuskil 10 päeva kestab. vot nii.

heh, sain Ellerisse sisse. ja esitasin ülikooli avalduse ära. ehk siis jääb ainult sügist oodata. ja tänu Ellerile läks see hirmus tühjuse tunne ka ära. nüüd tahaks juba sinna. maailmavahva seltskond on seal koos. ja toredad õpetajad. votvot.

ja ma pole nii ammu kirjutanud siia. igatahes lõpetamine oli tore ja armas. ja mul hakkas nii kahju. mitu korda oleks ääre pealt pisara poetanud. või no vahepeal ei õnnestunudki ära hoida :d ja pärast olid sugulased kõik meie suvekodus. ja mul on hea meel, et ma otsustasin nendega minna, mitte klassiga. pärast oleks ilmselt pettunud olnud.

uhuuu, järgmine nädal on kooriga esinemine Palamusel. lõpuks. saab laulda jälle. aa, katsetel öeldi mulle, et ma olla I alt. tervist. õnneks osad õpetajad siiski nõustusid, et sopran on ikka parem valik.

ja ma tahan saksofoni õppida! mida rohkem ma mõtlen sellele, seda rohkem tahan. päriselt.

wupiduu, kõikide eksamite tulemused on teada. igatahes, inka läks ivake metsa oma 84 punktiga. aga ma ei virise, sest õp. Mootse ütles, et kõik, mis on üle 80 on väga hea, seega see kriteerium on täidetud ja kõik õnnelikud. ja kirjandi 96 on maailma suurim ja positiivseim üllatus. mingi aeg, eriti kohe pärast kirjutamist, kartsin ma hirmsasti, et läks teemast mööda ja kukun üldse läbi. ilmselgelt mina ja minu totakad hirmud jälle :d aa, see oli lahe, et kirjandi tulemused tulid siis, kui me klassiga Hiiumaale sõitsime. bussis. ja ajaline erinevus oli päris suur. viimastele tuli vist mingi 20-30 minutit hiljem kui esimestele. hea närveerida nii kaua. õnneks ma olin esimeste seas.
nelja päeva pärast on lõpetamine juba. endiselt täitsa ulme. ja esmaspäeval on presidendi vastuvõtt ka, millele mul pole endiselt vist miskit selga panna. lõpuriideid ei tahaks enne lõpetamist kanda, aga mul pole muud valikut ka. böö.
homme maale. ja laupäeval on kooli vilistlaste kokkutulek ja ma olen asjalik vist päev otsa + laulmine ka. reedel lähme palamuse kooriga Elva laulupeole. siis ongi juba esmaspäev ja vastuvõtt ja teisipäev ja lõpetamine ja kool läbi. jessas, kui kiiresti kõik läheb.

ja ausalt öeldes, kui ma seda teksti nüüd loen, siis küll ei ütleks, et kirjandil üle 19 punkti oleks pidanud saama. komapaigutus ja samas ka lauseehitus on mõlemad ilmselgelt hiilgavad :d

mu kass luksub. jälle. :d

mängisin just klaverit. ja harjutasin noodist laulmist. ja proovisin igasugu laulude viise noodijoonestikule kirja panna, et diktaadiks harjutada. eile käisin koolis, tegime Maretiga natuke solfi. alguses oli hirmus, sest ma olin veendunud, et ma ei oska midagi:d ilmselgelt pole 4 aastat sellega üldse kokku pidanud puutuma. sellisel kujul vähemalt. aga tegelikult polegi nii hull olukord. või no on kah. kui ma varem olin ikka siuke nobe tüdruk ja sain alati ruttu valmis, siis nüüd on mulle rohkem kordi vaja ette mängida, et ma mäele asjaga jõuaks. aga esmaspäeval jälle. ja enne harjutan korralikult veel. hirmus, et 18 päeva pärast on juba katsed. aga ma saan hakkama. pean saama.

täna hommikul oli postkasti tulnud linnapea kutse Alatskivi lossi preemiareisile. kõlab naljakalt. tervist. ausalt öeldes mingit vaimustust sinna mineku pärast küll ei ole. kuna see toimub tuleval neljapäeval, ehk siis, kui koor ka on, siis ma südamest loodan, et me jõuame kooriks tagasi. muidu ma ei lähe vist üldse.

täpselt 1 nädala ja 3 päeva pärast on lõpuaktus. ulme. sellega ongi kool ametlikult läbi. kahju hakkab. järgmine aasta on kõik uus ja hirmus :d jeei. siinkohal meenus jälle küsimus: kus ma elama hakkan ? õõõõ

igatahes, nüüd hakkan tubliks, lähen kööki ja teen mingi maitsva söögi omale valmis. vot nii.

matemaatikas 100 punkti. ilmselgelt üliõnnelik.

jeei, muusika eksam ka tehtud, sain 5, meel on hea. ainult väsimus on suur.
homme vist hoopis maale. tegelikult eriti tuju pole selleks, aga peab. oh jah.

eh, eile oli Palamusega esinemine. hästi läks. mul ka vist. kuigi hirmus oli ikkagi üksinda laulda. aga Tallinna koori omad ütlesid, et ilusti laulsin. jeei. ja pärast oli ka tore. ma ilmselgelt laulsin oma hääle suhteliselt ära. nüüd tekitan mingit raginat ainult. jõudsin koju täna hommikul natuke pärast nelja. ja kell 11 tulin juba üles. juhhei, ma pean muusikat esmaspäevaks õppima. ei ole vist raske aimata, et kõige teravama taibuga ma hetkel just pole. ja hommme on Põltsamaa laulupidu ja õppida ei saa. oh kui tore.
ja ma pean homme jälle asjalik ka olema. jällegi - oh kui tore.

tegelikult oli nunnu esineda jälle. ja pärast tuli Gerda Heinmaa ja ütles, et palun tule esine veel palju kordi muusikakoolis, sest mulle nii meeldib, kuidas sa mängid. tegi tuju heaks.

ja olümpiaadivõitjate vastuvõtt oli ka. juhhei, kõik said Apollo kinkekaardid - 500 krooni eest raamatuid. toretore. tuli lugemise tuju peale. täna hommikul tegelikult lõpetasin just Alo Mattiiseni elulooraamatu lugemise. mulle meeldis. vahepeal oli kurb ka. mitu korda lahistasin nutta. minulik, ilmselgelt.

eile oli Palamuse koor ka. tegi jällegi tuju heaks. alati teeb. ja tuleb välja, et järgmine reede on esinemine ja ma pean nüüd kahes laulus üksinda laulma. ehk siis topelt jube :d aga varsti harjun vist ära. ma loodan vähemalt. akordioniga näiteks pole üldse hirmus esineda. vot.

palav on. aga päike on mõnus. homme lähen maale. muru niitma. vahva.
muusikat peaks õppima tegelikult. see on huvitav vähemalt. ei tundu niivõrd kohustusena. niikuinii läheb mul seda veel hiljem ka tarvis. aaa, muusikakooli lõpetamisel olin koos ühe varasema lõpetajaga, kes õpib muusikaakadeemias. Liis. ta oli seal kuulnud jutte minu kohta :d ehk siis see õppejõud, kes mind moosis sinna õppima minema, oli seal minust paljudele rääkinud. ta vist loodab endiselt, et ma sinna lähen. aga koorijuhtimisse ma ilmselt sisse ei saaks. kuigi Liis ütles, et tegelikult sel aastal on vähe tahtjaid ja nad ilmselt teeksid mingeid abiasju mulle. ainult sellepärast, et ma ikkagi tuleks sinna. ma ei tea. samas matast oleks siis kahju natuke. oh, jälle segadus. aga ma arvan, et ma jään siiski oma praegusele otsusele kindlaks. ma võin aasta tartus ära käia ja alati tallinnasse üle minna. siis oleks ilmselt sissesaamine ka mõeldav juba.

muusikatunde oli ka vahva anda. natuke väsitav, aga üldse mitte nii hirmus, kui võiks arvata. ma poleks ilmaski uskunud, et seitsmendikud ja kaheksandikud suudavad terve tunni normaalsed vaiksed lapsed olla. :d ja kuulata. aga seda nad ometi tegid. üks vahva seik ka. üks poiss küsis minult tunnis, kas ma lähen õpetajaks õppima. ma ütlesin, et ilmselt mitte. seepeale ta vastas, et ma siiski võiks minna, sest ma olevat tore ja ei karju nende peale :d täitsa armas. ma andsin ainult 2 päeva tunde, aga sellest jäi juba nii mitu head mälestust või juhtumist meelde. lisaks tuli see mulle endale kasuks, sest mõni teema, millest ma tunnis rääkima pidin, on mul nagunii eksamis ka sees. sain nende peale katsetada, kas oskan. mõnest asjast hakkasin isegi paremini aru saama. igatahes väga tore oli.

aga nüüd on kõht tühi jälle. sööma minek ilmselgelt. head isu !

eh, vahva oli. homme jälle.

ma annan esmaspäeval ja teisipäeval koolis muusika tunde. niiiiii põnev, aga niiiiiiiiiiii hirmus. tahaks juba.

võite kolm korda arvata, kelle nägu suhteliselt täitsa ära kõrbes täna. :d

nonii. nüüd tuli kerge (loe: suuuuuur) hirm homse pärast. aga ma lohutan ennast mõttega, et sellega on mu riigieksamid läbi. siis jääb veel muusika, mida ma nii hirmsasti ilmselt ei karda.
ja homme hakkan klaveril uut lugu õppima. printisin juba välja ja ootan, et saaks proovima hakata.
uni on.
ja kitarr.
ja me saime esinemise eest häääästi suure šokolaadi, mille hävitamisega ma hetkel pingsalt tegelen.

oh, eilne päev oli niiiii maailmamõnus. kõigepealt tegime Palamuse kooriga väiksed talgud pargis. ja siis tuli pidu ja saun ja grillimine. ja basseiiiiiiiiin. õues. nii hea lihtsalt. ja see on ääretult armas, kuidas seal kooris kõik hoiavad mind. täiesti südamesse pugenud on nad, ütleks. vot (: järgmine aasta suren, aga pean ikkagi sinna koori ka jõudma.

ülehomme mata. oi kui hirmus. oh jah.

Täna oli tutipäeeeeeev! Selline armas ja tore. Nii nagu peabki olema. Ja kurb ka. Võõras on harjuda mõttega, et mitte kunagi ei pea enam niimoodi koolis käima, nagu oleme seda teinud 12 aastat. Alati on olnud selline tunne, et see kool ei lõpe nagunii niipea ära. Aga nüüd lõppes. Natuke ootamatult. Veider, et enam ei näegi iga päev kõiki klassikaaslasi. Isegi kui kõigiga väga tihedalt ei suhtle. Ikkagi on normaalne ettekujutus päevast see, et tõused vara, pesed, lähed kooli, jõuad õhtul kunagi tagasi, õpid, teed veel midagi asjalikku (mis minu puhul tähendab kitarr, klaver, akordion ja viimasel ajal laul ka) ja siis lähedki magama. Aga nüüd...tõused siis, kui tahad. Kooli jõuad......siis kui tahad põhimõtteliselt. :d Või no kuulge, ega see nii kurb ei olegi:d..kõlab täitsa positiivselt ju. Ja nüüd saab palju rohkem muusikale ka pühenduda tegelikult. Mitte, et see mu naabreid rõõmustaks. Mind aga küll.
Ja on jäänud 3 ööd magada, siis ongi juba lõpukirjand. Põhimõtteliselt mul tuli just Palamuse kooris paanika peale. Kristina aitas kaasa:d Aga ma ei oska suurt õppida küll selleks kirjandiks. Ilmselt homme ja reedel sirvin vahepeal natuke meie "arhiivi" ja üritan raamatuid autoritega kokku ajada ja ongi valmis. Ega kirjandiks saagi ju õppida otseselt.
Ooo, homme Evitat vaatama. Kuigi ma tegelikult väga enam ei oota seda. Praegu vähemalt küll mingit ootusärevust kui sellist pole. Aga loodetavasti homme tuleb, sest ma usun, et see on seda väärt ka.
Jõudes tagasi kooliteemaatika juurde, siis mul hakkab tekkima paanika mõeldes järgmisele aastale. Ma ei tea, mis must saab, kohe päris tõsiselt. Tähendab, ma tean küll, mida ma tahaks õppida ja nii. Ma usun, et ma saan isegi sisse, kui ma vaeva näen natuke, aga ma lihtsalt pelgan , et äkki ma siiski ei jõua. Ja ma ei kujuta ette, et ma peaks ühe kahest pooleli jätma. Ma pole elu sees midagi pooleli jätnud ja ei tahaks seda ka nüüd teha. Õõõõ, mul oleks vaja kedagi, kes mind natuke utsitaks ja kinnitaks, et ma saan hakkama. Ma pole ometigi ju allaandja.
Tegelikult tulin just laulmast. Ja tahaks veel laulda. Või no minu puhul ei üllata see eriti kedagi, aga ma lihtsalt pidin mainima.
Õhtul kell pool üksteist kartulit kastmega süüa ei ole normaalne:d Aga mis teha, kui nälg piinab. Juhhei. Vot nalja.

juba vaheaeg läbi. põhimõtteliselt. pool päeva veel. see läks nüüd kiiresti. liigagi kiiresti. ja ilmselgelt ma ei teinudki kõike, mis ma omale selleks nädalaks planeerinud olin. mh, ma ei saa, ma pidin tegelikult õppima. palju. eksamid tulekul ja nii. aga lihtsalt jälle ei sundinud ennast piisavalt. varsti läheb kiireks. kolm ja pool nädalat koolis käia. siis on tutipäev. ja siis mõne päeva pärast on juba lõpukirjand, mille pärast ma olen jälle pabistama hakanud. aa, muide, ma sain proovikirjandis 93 punkti. poleks ausalt öeldes oodanud. sest endiselt. ma ei oska kirjutada. siinkohal meenub ka kohustusilk kirjandus, mille peale varsti töö tuleb ja mis mul lugemata on. oh õndsust.

eile oli elleris lahtiste uste päev. hea oli näha vanu tuttavaid nägusid, neid, kes nt jõgevalt on juba läinud sinna õppima. see paneb mõtlema, et miks ma siiski ei läinud juba pärast põhikooli tartusse või tallinnasse. sest nüüd ma olen suhteliselt väga maha jäänud teistest. aga ma ei tea ka, siis oleks kõik teistmoodi ja võib-olla siiski mitte parem. igal juhul. eile ma avastasin, et ma ei oska enam solfi. täpsemalt diktaati. ma poleks uskunud, et nii palju võib meelest ära minna. eriti alguses oli jube. ma ei saanud täiesti elementaarsetele asjadele pihta. lõpuks hakkas tulema vist jälle. ometigi viimane diktaat, mille ma tegin oli 2006 aastal mai kuus solfi lõpueksamil juhhei. aga õnneks on aega ka sisseastumiskatseteni. ehk siis loodetavasti tuleb meelde. ja loodetavasti ma saan enne katseid abi ka veel. juhhei.

kolmapäeval oli palamuse koor ka. mõnus. ammu pole laulda saanud. homme saab ka äkki.

aga polegi tuju eriti kirjutada jälle. süüa tahaks hoopis.

täitsa meeldivalt asjalik nädal oli. jah. ja isegi tänane läks igas mõttes üllatavalt hästi. praegu ainult avastasin, et koori särkidest on ühes suuruses üks pluus puudu. aga ma arvan, et ma tean, kust see viga tuli. jah.
nii väsinud jälle.
aga nii vähe on jäänud veel, et lausa jube hakkab.
aa, ja täna olin tubli, kui koju jõudsin - koristasin kõik toad ära, nüüd on hea olla.
ja tahaks tavalisi kooriproove endiselt. neid õigeid.

oi. ammu pole siia sattunud.
aga. alokad on läbi. vahvad nagu alati. ja palju tegemist. aga nii ongi hea. ja ma käisin vist selle nädala jooksul kõikidel kontsertidel, kus oli vähegi võimalik käia. oh jah. viimane aasta siiski, mil on veel võimalik kõigest osa võtta. järgmine aasta... no tähendab ma ei kujuta praegu üldse ettegi vist, mis ma järgmine aasta samal ajal teen :d
naljakas mõelda, et alla kahe kuu on jäänud veel tundides käia.
nii väsinud.
täna ilmselt muusika lainel.

juhhei. jõudsin mõni tund tagasi tallinnast koju ja olen surmväsinud. ehk siis, kuidas läks? ma ei tea, ma olen suht rahul. seal oli nii, et kõik osavõtjad said mingi diplomi - kas kuld-, hõbe- või pronksdiplomi vastavalt sellele, kui palju punkte koguti. ja ma sain hõbediplomi. ehk siis harju keskmine :D aga te ei kujuta ette, mis tase seal oli. kõik olid nii profid ja andekad, et mul hakkas imelik. päriselt. ja kirjalik osa oli niiivõrd palju raskem sellest, mis oli maakondlikul. kui viimases ma teadsin enamikke asju, siis seal läks päris palju umbes. aga õnneks järelikult pihta, sest suht korralik punktisumma tuli kokku. ja muusikakuulamises tuli näiteks ühel ülesandel tõmmata taktijooned ja vigurid. esmapilgul tööjuhendit lugedes tundus lihtne. kuid tegelikult polnud. algul mul jooksis mõistus kokku. see lugu oli mingi jazzlugu ja taktimõõt oli 5/4, millega ma tavaliselt kokku ei puutu. pluss oli veel eeltakt, mis ajas kogu asja keeruliseks. aga no kurat, välja mõtlesin lõpuks :D ja igasugu raskeid asju oli kuhjaga ja aega nii vähe. kui piirkondlikul kestis kirjalik osa 45 minutit, siis vabariiklikul ainult 30 . ehk siis ligi pool sellest läks kuulamisele ja ülejäänud ülesanded tuli ära lahendada kuskil 15 minutiga, mis tähendas, et vägavägaväga kiiresti. kõigil jäi suht aega puudu. välja arvatud sellel, kes ära võitis ja kes sai maksimumpunktid kirjalikus töös. ma rääkisin temaga pärast kirjalikku osa. ja ta ütles, et ta põhimõtteliselt iga päev loeb paar tundi igasugu muusikauudiseid ja nii. ilmselgelt ma pole sellist asja kunagi teinud. ja ei jõuaks ka vist.
ja muidugi. kogu viguri tegi jubedaks see, et Maret haigeks jäi ja tulla ei saanud. aga õnneks oli tabivere õpetaja, keda ma juba varem teadsin, nõus mind laulmisel saatma. hea oli minna lavale, kui me olime ainult mõned korrad koos läbi proovinud. :D aga tuli välja küll. naljakas isegi, et ma ei pabistanud üldse. suhteliselt rahulikult läksin lavale. äkki on tõesti võimalik, et ma saan lõpuks jälle sellest jubedast esinemise kartusest üle. sest muusikakoolis ma ei kartnud ju kunagi niimoodi. aga nüüd pole vahepeal eriti olnud võimalust kusagil esineda ja siis kui suvel üle pika aja midagi üksinda teiste ees tegema pidin, tuli hirm peale. ja on olnud terve see aasta. äkki nüüd läheb jälle ära. oleks tore.
ja omaloomingu voor. uskumatu, mis teosed enamikul valmis olid kirjutatud. vahepeal jäi mulje, et nii mitmedki osavõtjad on juba õppinud kompositsiooni või lihtsalt õpetajalt väga palju abi saanud. näiteks ühe tüdruku lugu kandis ette tema õpetaja. hästi keeruline klaveripala oli. aga mismõttes sa oskad nii raske loo valmis kirjutada, aga mängida ei oska? see pole ometi võimalik ju. minu jaoks jäi natuke kaheldavaks. aga see selleks. hea oli kuulata kõiki. põnevad kooslused ja muu. ja ma ise jälle ei kartnud. võiks öelda isegi, et hea tunne oli laval ollla.
aa, see kauakardetud noodist laulmine ka. sest ma ei tohtinudki do-re-mi-ga laulda vaatamata sellele, et ma olen terve elu ainult nendega õppinud. seal veel üritasin natuke žüriile mainida, et tahaks ikka nii laulda, nagu ma harjunud olen, aga ei õnnestunud neid veenda. pidin laulma täht- või silpnimedega. ma paar nädalavahetust olen nüüd tähtnimedega õppinud ja nendega ma laulsingi. kusjuures, ma sain 8,6 punkti 10st ja olen selle üle päris rõõmus. sest nii lühikese ajaga on täitsa keeruline sellist asja omale selgeks teha nii, et ta ka loomulikult välja tuleks.
oh jah, kahju kohe teist, kes te seda lugema peate. :D aga praegu lihtsalt pole muud teemat.
ja ütleks veel seda, et mul on ediselt nii hea meel, et me sellisest asjast osa võtsin. kõigepealt hea kogemus. lisaks veel see ka, et eile ma sain aru, et mul on õige plaan minna ellerisse. sest ma tean nüüd kindlalt, et üks asi millega ma elus tegeleda tahan, on muusika. juba selle pärast tasus osa võtta. pluss, ma sain veel 4 raamatut ka autasustamisel. :D ja Maret ka. kõik muusikateemalised ja huvitavad.
aa, see ka, et tagasi tulles sõitsin ma rongis koos oma erialaõpetajaga. ja guess what, ta tahtis, et ma ühe selle aasta lõpetajaga teeks väikse akordioniansambli ja ma olin ilmselgelt nõus. me mängime koos üht tema lõpueksami lugu. ehk siis ma võtan tema eriala lõpueksamist osa. põnev. minu jaoks vähemalt.
tervist, homme kool. ja ma olen natuke (palju!) magamata.

aeg läheb kiiresti. jube kiiresti. juba järgmine nädalavahetus ongi muusika vabariiklik. natuke hirmu veel ja siis ongi ühel pool sellega. aga mul on hea meel, et ma seda teen. ja ilmselgelt on edaspidiseks jälle head kogemused olemas. tahakski juba, et oleks järgmine laupäev. see on põnev lihtsalt.
ja haaa, ma sain mata olümpiaadil teise koha. ma suutsin juba pabistada, et ei tea, kas on väga piinlik, kui ma viimaseks jään. aga õnneks ma ei pidanudki seda teada saama. kuigi olgem ausad, kui ma lahendasin korralikult, max punktidele ära ainult kaks ülesannet kuuest, siis see teine koht on ikkagi üle mõistuse normaalne tulemus. ja mul jäi ainult 2 punkti puudu esimesest kohast. aga see ei jää kripeldama ega midagi, sest ma tean, et mul arvatavasti poleks õnnestunud eriti kusagil enam midagi paremini lahendada. lihtsalt. suhteliselt keerulised ülesanded olid sel aastal.
ja see on nunnu, kuidas õpetajad tulevad koolis vastu ja ütlevad midagi positiivset nende olümpiaadide pärast.
oh, endiselt, selliseid kordaläinud nädalavahetusi, nagu seda oli eelmine, võiks rohkem olla.
jah, mul on mingid nohikujutud praegu suht. ainult olümpiaadidest. aga praegu on see põnev mu jaoks. sest muusika oli ka nii vinge. meid oli minu vanusegrupis ainult 3. teised kaks olid põltsamaalt. ja see oli vahva, et me suht kohe sõbradeks saime. ilmselt sellepärast, et meil on niiiiiiii sarnased huvid lihtsalt. see on mõnus. ja nad on niii toredad.
ja ma peaks see nädalavahetus asjalik olema ja bioloogiat õppima, aga nagu arvata võib, mul pole piisavalt ettevõtlikkust, et sellega algust teha. jah.
ja järgmine nädalavahetus on mu erialaõpetaja sünnipäev ka. peab mingi päev läbi astuma muusikakoolist. ma juba natuke pabistan selle pärast, sest ma olen suht kindel, et tuleb küsimus, mida ma edasi kavatsen teha ja ma eriti ei tahaks sellele praegu vastata. eriti talle.

kohv ja tee on endiselt saatanast, ma ütlen.

Maret just helistas mulle ja ütles, et ma sain esimese koha !!!!! appi, ma ei suuda ära rõõmustada. lihtsalt nii hea. läksin just emme juurde ja rääkisin ja karglesin mööda tuba ringi :D ilmselgelt tegi tuju heaks (:

nii, minu jaoks on see koolinädal läbi. juba. ehk siis homme kooli ei lähe. hõhõ. tegelikult, kui mussa olümpiaadi poleks, siis ma ilmselt läheks, sest ainult mata pärast poleks vist eriti põhjust puududa.
aga nüüd siis siuke õnnis lugu, et laupäeval on matemaatika olümpiaad. ja mulle tundub, et ma panen natuke (palju!) tühja seal. just vaatasin eelmise aasta ülesandeid ja no minu mõistus jookseb vist kokku sellistega. aga pole hullu. eelmine aasta ma kartsin samamoodi, aga lõpuks läks ikka hästi. vot.
aga pühapäev. ilmselgelt jõuabki kätte muusika olümpiaad. ja ilmselgelt ma vist kardan seda ka. eriti laulmist. kuigi täna läks hästi isegi ja Maret oli ka rahul. aga eile muusika tunnis. oi jah. see oli hirmus. ma arvan, et terve olümpiaad ise pole ka nii hirmus kui oma klassi ees laulmine ja vigurdamine. aga selle võrra ongi ilmselt pühapäeval parem tunne laval olla. nii nunnu, et see muusikakoolis toimub. ma pole seal vist oma erialaõpetaja sünnipäevast saati käinud. ja see oli eelmise aasta veebruari lõpus. ehk siis ammu. ja suuuuuuuur muusikakooliigatsus on peal. lubasin küll õpetajale külla minna, aga praeguseni pole suutnud kätte võtta. varsti tuleb ka see käik omale kuhugi päevakavva sobitada, sest ilmselgelt on jälle veebruar ja õpetajal tuleb sünnipäev ja siis peab tegema midagi talle. aga. ma saan jälle muusikakooli saali klaveril mängida. täitsa nostalgia. suva, et ma terve muusikakooli aja seda klaverit kohe üldse ei sallinud. arvatavasti ma suudan teda kohe pühapäeval ka jälle vihkama hakata, sest seal on tõsiselt teistsugune mängida kui oma või kooli klaveritega. kõik vead on miljon korda paremini kuulda kui mõne teise klaveriga. aga saan hakkama. ma loodan vähemalt.
issand, ma ronin jälle muusikakooli lavale. nii imelik on mõelda ikka.
ja ma pean nüüd sundima ennast õppima. lõpuks. ma olen seda terve nädal edasi üritanud lükata. tegelikult eelmine nädalavahetus vaatasin veits muusika asju. aga veel tuleb seda teha. muusikakoolist on ikkagi juba mitumitu aastat möödas ja päris palju on ununema hakanud.

ja ma saan varsti vist kummeliteest mürgituse :D tõsiselt. esiteks, vaene põis. ja teiseks üleüldse vaene mina, kes ma terve nädal suht ainult kummeliteed olen joonud, et tervemaks saada. vähemalt aitab. ja hääl on enam-vähem tagasi.

nii, täna lähen küll vara magama. varsti. tunni jooksul olen ilmselt juba voodisse jõudnud. ma pole pikka aega nii väsinud olnud. jube.
oh jah.

ei noh, ma olen alati oma haigusi suutnud hästi ajastada. just nüüd, kus mul järgmine pühapäev on vaja üksi laulda, on mul praegu endiselt hääl täiesti ära. ja mul ei parane ta kunagi eriti ruttu. võimas, ütleks. kuigi täna olen juba rohkem elusa inimese häälega kui eile. õhtune sinepivann ja kohutavalt haisev vietnami palsam aitasid natuke. täna proovin jälle. nohu ka tapab, muideks. hingata ei saa eriti. aga õnneks on terve nädalavahetus aega terveks ravida ennast. hea, et ma eile kooli ei läinud. või no hommikul läksin, aga tulin kohe tagasi ka, viisin ainult mata asja ära. mõnus, et ma autoga saan käia, muidu ma oleks vist veel rohkem haige. nüüd vähemalt hommikuti ei külmeta enam. vot.
aga ma sirvisin 8 klassi muusika õpikut ja avastasin, et seal on akordion valesti joonistatud. peegelpildis. ehk siis nende akordionil peaks basse mängima parema käega ja klahve vasakuga. kui nägin, siis hakkasin oma toas kõva häälega naerma. natuke fail. muusika õpikus peaks sellisetele asjadele küll tähelepanu pöörama. mujal oleks veel võib-olla andestatav.
ja kõht on niiiiiiiii tühi. emme teeb varsti head sööki.

eilne palamuse koori proov oli maailma kõige nunnum. päriselt. ma olen osadele rääkinud ka juba vist. aga mulle ja veel kahele, kellel nädala jooksul sünnipäev on olnud, lauldi sünnipäeva puhul ja siis me saime õunad kingituseks. see oli tõesti armas. ja siis sellest tehti nii suur number et ma 18 sain ja load ka esmaspäevast alates käes on. pluss ma läksin autoga sinna ja siis see oli ka teemaks. üle koori :D ja siis ma pidin ivake punastama vahepeal. ja Maret andis mulle "võimaluse" hiilata ehk siis ma pidin jälle üksi laulma seda vigurit ühe loo ette. ilmselgelt ma ei tunne ennast sellises olukorras kõige paremini. lisaks, ta nö palus mul enda omaloomingu lugu mängida KOGU koori ees. see oli jälle jube. aga nii armas,et nad pärast nii kõvasti plaksutasid mulle, kui ma ära mängisin, ja sellest loost suhteliselt vaimustuses olid. üks tädi tõusis püsti. see oli kõige armsam. ja kuna mu lool veel pealkirja polnud, siis sellele probleemile tuli ka lahendus. lihtsalt, Maret ütles, et enne keegi koju ei saa kui pealkiri on olemas. see oli jälle nii armas kui kõik õhinaga mõtlema ja arutlema hakkasid. ei läinud kümmet minutit ja olemas ta oligi. vot.
ja üleüldse, ma sain esmaspäeval load kätte. teisipäevast alates olen autoga koolis käinud. ja teisipäeval ja täna käisin maal ka. üksinda. maailma kõige põnevam. ja eile sõitsin koori ka. see oli ivake hirmus, aga mõnus ikkagi.
ainult homme veel ja ongi nädalavahetus. see nädal läks õnneks nii ruttu. ilmselt selle pärast, et töid ega muid jubedaid vigureid eriti ei olnud.
ja ma pean tõsiselt homme või nädalavahetusel oma retsensiooni ette võtma ja korralikult valmis tegema.
üldse peaks asjalikuks hakkama.
aaa, täna oli hea meel, et mata töö hästi läks. vot.

ma olin sunnitud täna Maretile oma omaloomingu asja ette mängima. ma pole elu sees vist midagi nii hirmsasti kartnud. aga talle meeldis. ütles päris hästi selle kohta. tuju tegi heaks küll. nüüd tulin koju hakkasin kohe harjutama jälle. lihtsalt nii mõnus.

ülehomme ja siis üleüleülehomme on veel parem. juhhei.

ma olen kaks päeva järjest täiesti tubli ja asjalik olnud. eile viisin kuuse välja. selle tulemusena oli ilmselgelt terve suur tuba kuuseokkaid täis. aga ma sain selle korda. kõik toad koristasin ära. hea oli olla pärast.
ja siis ma olen mitu päeva korralikult mitu korda päevas kokanud nii, et nüüd ma olen ennast paksuks söönud. juhhei. täna tegin vaarikamoosiga keeksi. ütleme nii, et see oli sellise....khm.... omamoodi värvusega:D ehk siis vaarikamoos jäi imelikku värvi. aga maitses ikkagi hästi. ja see on peamine. ja siis tegin täna tortillasid ka. need tulid hullult head. mõni jäi isegi järgi veel, homme hommikul saan soojendada.
ja no ilmselgelt mängin klaverit ka iga päev. see ei rõõmusta vist naabreid eriti. aga. no. pole mu mure. ja kitarril õppisin uusi asju. mis oli põnev. hommikuterevisioonis või asjas oli üks huvitav lõik fingerstyle'i kohta. tahaks korralikult ära õppida. et saaks igasugu lugusid mängida. ühte hakkasin õppima ka. nii põnev. nii põnev.
ja ma alustasin üks päev oma retsensiooniga ka. algusest kuskil 180 sõna on tehtud. ei olegi nii hull. kui ma lugude pealkirjad lõpuks saan, siis saan täitsa valmis ka teha.
juhhei. mul on jäänud ainult natuke üle nädala ja ma saan lõpuks load kätte! finally.
laulda tahaks.

heh, mu viimane postitus on eelmisest aastast:d
ei tahaks mainida, aga pool vaheajast on läbi. jube mõelda. ja ma pole plaanitud asjadest suurt midagi tehtud saanud veel. ainult mata teaduskooli sain täna valmis. homme on viimane tähtaeg. suisa üllatav, sest tavaliselt ma alles hakkan umbes sel ajal mõtlema, et peaks lahendama hakkama. aga no olin aasta lõpus üliagar. juhtub.
aaa, ühe asja sain veel tehtud jah. selle loo. just.
ja siis täna käisin kultuurimajas kontserdil, mis oli nii vahva. üllatavalt vahva lausa. mulle väga meeldis. üks parimatest, mida ma lähiajal külastanud olen. ma arvan, et sellest ma võikski oma retsensiooni teha. ainult et ma ei ole kunagi ühtegi korralikku retsensiooni kirjutanud ja mul pole erilist aimu milline ta välja peaks nägema. aga see selleks. küll ma ta viguri tehtud saan.
nüüd on uni.
aga stepihunti peaks natuke lugema.
ja siis magama minema. jah.
aaa, mu erialaõpetaja on endiselt maailmanunnu.