mul on täna jälle hea tuju. sest ma tegin umbes tunni ajaga veel ühe klaveriloo. see tuli ilusam kui eelmine. emme ütles, et talle ka meeldis. no tegelikult ta pole veel päris valmis. aga igal juhul, see töötab, et kui ma usun ja tahan, siis ma saan hakkama ka. vahva!

"...pean silmas veendumust, et ükskõik, mida ma ka ette ei peaks võtma - see kõik on võimalik. Kui ma vaid tahan. "

just. täpselt nii ongi. peab olema. ma tahan, et oleks.


ma olen tervelt 2 päeva järjest tubli ja tegus olnud. kui välja arvata see, et ma eile peaaegu kella 12ni põõnasin. aga no see on andestatav, sest enne seda öösel olin ma ainult mõne tunni maganud. eile aga, tõusin üles, siis tuli issi, käisime linnas, issi läks maale, ma otsustasin koristama hakata. mitu tundi kraamisin tubasid. nii mõnus oli. panin arvutis oma lemmikmuusika kõvasti mängima. hea oli koristada ja muusikat kuulata. õhtul oli emme ka selle valikuga väga rahul. veel lugesin eile ühe raamatu läbi. õhtu otsa istusin raamat pihus oma toas ja lugesin. umbes 100 lehekülge järjest. mul oli varem ikkagi algus tehtud. ja sain läbi. väga hea oli. süstis jälle usku osadesse asjadesse. nii ongi hea.
ja täna. lahendasin tervelt 3 matemaatika teaduskooli ülesannet ära. :d saavutus seegi, sest tähtaeg on alles tuleval esmaspäeval. tavaliselt hakkan ma umbes viimasel päeval lahendama neid. progress jällegi.

ja muusika mängib jälle.

varsti lähen kööki kokkama. kõht on päris tühi. pühade söökidest on ainult mälestus järel. jah. süüa tahaks.

heh, mu kass on ka nunnu. tähendab, ta magab nunnult. vahepeal näeb und ja siis võpatab püsti. totu.

ma sain täna jõulukaardi oma Saksamaa sugulaselt. nii nunnu. tegi tuju heaks.

heh, palamuse kooriga oli nunnu jälle. just, mingi tund aega tagasi, jõudsin koju. nüüd võitlen jubedalt unega, et ma teleka ees magama ei jääks. tänane öö jäi täiesti vahele. kokku sain vist tund, või heal juhul 2 tundi magada. kristina ka ei maganud eriti. kõik norskasid:D no mis sa teed. ja kui ma praegu magama jääks, siis ma ärkaks umbestäpselt keset ööd üles ja mu unerežiim oleks täiesti sassis. again.
ja ma kuulsin plaadi pealt, kuidas ma kolmapäevasel kontserdil laulsin. no parem kui rootsis, sest seal ma kartsin tohutult.aga nüüd isegi ei vajunud ega midagi. progress, progress. aga ilmselgelt ma punastasin korralikult kui me seda kuulasime. mis ei üllata ilmselt kedagi. aga sellest üksinda laulmise hirmust ei saa ma vist kunagi päriselt üle. nii jube oli üksinda seista seal. muidu olen ikka koori sees olnud, siis on mingigi lohutus:D aga no veebruaris ma pean ennast ikka väga tõsiselt kokku võtma. väga.
aaa, ja kui me eile sõitsime sinna, siis meie ees sõitis üks auto kraavi. täpselt meie ees sõitis, nii väike vahe oli. tõmbas järsku külje ette ja siis kraavis ta oligi. aga õnneks kõik oli korras. keegi viga ei saanud ega midagi. pehme lumega täidetud kraavis lõpetasid kenasti. auto jäi isegi peaaegu terveks. natuke mõlkis oli, aga see on tühine võrreldes sellega, mis oleks võinud juhtuda. jah. mina igal juhul ehmatasin päris korralikult.

jätkan unega võitlemist nüüd.

lumi langes, lumi langes...

õues sajab lund. täitsa palju lund. nii hea. läksin eile umbes-täpselt kell 10 magama ja täna hommikul ärkasin kell 11. lõpuks ometi sain välja magada. läksin elutuppa ja leidsin, et ema on parajasti ametis pannkookide valmistamisega. see oli nunnu üllatus. kohv oli ka juba valmis tehtud. armas.
eile tõime jõulukuuse maalt. ükskõik, et mul eriti jõuluootust enam pole, aga kuusk on nunnu ikkagi. emme ehtis ära ka. nüüd on suur tuba täis kuuse hõngu. ja siis laua peal põleb küünal ka. ja ma käin seda vahepeal ära kustutamas, sest siis tuleb eriti head lõhna:D ja siis panen jälle põlema tagasi. jobupea.
täna peab veel ajalugu õppima. ei ole eriti rõõmustav uudis. aga ma õnneks eile lugesin juba pool osast läbi. seekord isegi mõttega. ennast ka üllatas, et ma suutsin kaasa mõelda ja aru saaada, millest jutt käib. tavaliselt ma silmadega loen, aga tegelikult mõte on kusagil hoopis mujal ning lõpptulemus on see, et ma töös näen osasid nimesid ja sündmusi üldse esimest korda. ikka juhtub.
neljapäeva õhtu palamusel oli vahva. kahju ainult, et Kristina nii vara ära läks. seal olid igasugused palamuse isetegijad ja vigurid. ja nad õpetasid tantse ka. vinge oli. koju jõudsin enam-vähem veerand 1 öösel. reeedel oli hea värske tunne koolis olla. seda kindlasti. mõnes tunnis oli selline tunne, et ma jään poole kirjutamise pealt magama. teadagi, mis tundides.
ja reedel oli jõulupidu, kuhu minemist ma eriti ei oddanud, kuid mis lõppkokkuvõttes oli maailmanunnu. poisid on nii tublid ja tegid vahva etteaste. ja teiste etendused olid armsad. ja ma tundsin natuke kaasa neile, kes etendustes pidid mingit pilli mängima. jube närvipinge ikkagi jõulude ajal:D aaa, meie klass on ka tore ikkagi. Raheliga hakkasime mõtlema, et see on siiski meie viimane jõulupidu sellise seltskonnaga. ja pärast lõpetamist me ilmselt enamikuga ei suhtle peaaegu üldse. sellest on kahju natuke. aga see on ilmselt paratamatus.
ja ma sain emmele jõulukingituse ostetud. issi oli sellega väga rahul. ilmselgelt ma ka. juhhei.
põhimõtteliselt on mul ainult homne päev veel koolis üle elada. teisipäeval lähen tartusse breketeid pingutama (ai!). päeva lõpuks tulen vist kooli tagasi, sest kooriproov on. ja kolmapäeval on juba ainult aktused. seal laulame ja seda ei saa enam eriti kooliks nimetada. vot. ja kolmapäeval õhtul teeme veel palamuse kooriga palamuse kirikus proovi. jõululaupäeval tuleb seal väike kontsert. vahva kontsert.
varsti ongi vaheaeg käes. ametlikult. mõnus.

ja alla kuu aja on veel jäänud...

aah, nii mõnus õhtu on täna. emme läks eile tallinnasse. tuleb tagasi alles neljapäeva õhtul. issi on maal. koor jäi ära täna. kahjuks. again. tulin kohe pärast kooli koju, tõin ahjupuud tuppa. panin ahju põlema (no see üritus kestis tegelikult kuskil pool tundi. puhtalt see põlema saamine.). siis võtsin kätte, tegin ühiskonna essee valmis. maksude teema. natuke jube, sest ma võisin mõne faktiga totaalselt mööda panna, ilma et ma sellest ise arugi saaks. õnneks issi laupäeval selgitas natuke mulle seda süsteemi, et ma rohkem kodus oleks teemaga. päris põnev oli. essee valmis, otsustasin koristama hakata. tegin kõik toad korda. nii mõnus on olla nüüd. tegin iseg süüa omale. praekartuleid:D ja tomati-kurgi-õli salatit. hästi maitsev oli. panin küünla ka põlema. jõulutunne on täiesti peal. nüüd on hea lihtsalt olla, küünlavalgel, muusikat kuulata. täna ei pea rohkem mitte midagi tegema. mõnus on ainuüksi juba mõeldagi sellele. hea aeg raamatu lugemiseks. või kas või lihtsalt teleka vaatamiseks.

ja varsti, nii varsti on juba vaheaeg. siis on kõigest täiesti puhkus. kahju ainult, et mul mingeid kindlaid plaane selleks ajaks pole. tahaks, et põnev oleks. ma ei kavatse küll oma vaheaega lihtsalt igavledes maha magada. vot. Hebel veab. kohe väga veab.

ma sain läbi! ma sain läbi!

ehk siis täna oli lõppkokkuvõttes ikkagi maailmahea päev. kuigi mul on ikkagi rõõmus meel, et see lõpuks läbi saab. sain oma arki sõidu esimese korraga tehtud. poleks väga uskunudki. kuigi mul on endiselt halb tunne, et ma nii kehvasti sõitsin. ma saan paremini, ma tean, et saan. Avega sõitsin, siis läks ka palju paremini. aga no tühja, vähemalt on tehtud. võiks selle üle rohkem rõõmu tunda. pärast arki läksin Avele ütlema, et ma läbi sain. ta oli nii nunnu. ütles, et no tule siia, ma kallistan sind. nii armas oli.
ja bioloogia töö oli lihtne. oodatust palju lihtsam. hea, et ma arkis läbi sain, muidu ma poleks vist bioloogiasse ka läinud, sest see oli vahetult pärast eksamit. ja järeltöö on nagunii miljon korda raskem. ehk siis. päev on totaalselt korda läinud üle pika aja.
homseks ma ei viitsi kõnet vist valmis teha. ilmselgelt pole veel alustanud ja arvatavasti ei alusta ka. vot.

käisin emaga sõitmas. täna läks tunduvalt paremini kui reedel. harjutasin palju igasugu parkimisi. reedel mul ei õnnestunud ennast eriti joonte vahele mahutada. või kui isegi sellega sain hakkama, siis auto jäi ikka viltu. täna sain vist selgeks asja. lihtsalt liiga pikk vahe oli vahel, kus ma polnud peaaegu üldse sõitnud. aga teisipäeva ma kardan ikka jubedalt. ma PEAN läbi saama. esiteks juba sellepärast, et kui ma läbi kukun, siis on minu jaoks majanduskriis. ja teiseks sellepärast, et ma lihtsalt pole eriline läbikukkuja. üldjuhul ma suudan ennast vajalikul hetkel kokku võtta nii palju, et asi saaks tehtud. või no varem vähemalt suutsin. emme ütles, et ma sõidan täitsa hästi. eks teisipäeval saan teada, kuidas tegelikult on. vot.
bioloogiast on kõrini. ammu juba. natuke üle 20 lk on veel lugeda. ma ei tea, kunas ma sellega ühele poole jõuan. ilmselt mitte täna.
eile tegime emaga kappides väikest koristamist. leidsin igasugu vahvaid asju. ema vanu riideid, millele saaks extreme makeoveri teha. siis saaks kanda.
ja mu tuba on nüüd täiesti korras. ka kõige väiksemad nurgatagused on läbi vaadatud ja asjadest puhtad. imelik oli ärgata hommikul. tavaliselt vaatab ikka paras segadus vastu.
ja ma ajan nii segast juttu vist jälle. pidevalt hüppan ühelt teemalt teisele. naljakas.
kaks ja pool nädalat veel. juhhei.

lõpetasin just natuke aega tagasi söögi valmistamise. jõudsin pärast kooli koju ja ei osanud oma näljaga midagi targemat peale hakata. läksin kööki kokkama. tegin kartuliputru ja salatit. maailmamaitsev tuli küll. ja umbestäpselt selline ta on:



siin pildi peal näeb natuke imelik välja. tegelikult on isuäratavam. vot. praegu söön kolmandat portsu:D

nädalavahetus. finally. järgmiseks nädalaks peab jube palju õppima. bioloogia. nii pikk osa. ma olen suht kindel, et ma ei suuda sundida ennast nii pikka osa korralikult süvenenult läbi lugema. aga ma pean 5 saama. õõõ.


raamatulugemise tuju on jälle. aga järjekordselt pole aega.

eile sain oma muusikakaardi või kuidas iganes seda nimetatakse, peaaegu valmis. tegelikult on alles kolmapäeval muusika tund, aga nunnu oli teha seda ja mõelda selliste asjade peale ja ma tahtsin juba ruttu valmis saada. kahjuks mu joonistamise oskus annab soovida ja ta ei tulnud välja selline, nagu ma oleks tahtnud. aga suva. ikkagi on päris tore.

täna hõõrusid mulle kuskil poole tunni jooksul kolm inimest nina alla, et ma pole veel 18:D aga ainult natukene üle kuu on veel jäänud.

ja ma sain mata teaduskoolis 80 punkti 80st. päris hea tulemus. tihti seda just ei juhtu. täna sain kätte, tegi rõõmsaks.

nii hea, et arki teooria tehtud on. meeldiv on mõelda, et ma ei pea enam kunagi neid jobusid teste lahendama. ainult sõit on jäänud veel. ma ei jõua ära oodata, sest ma ei taha pabistada enam sellepärast. aga no kui ma läbi kukun, siis peab veel kaua pabistama. juhhei.

jätkan söömist.

jõudsin just maalt tagasi. käisime issi juures. mõnus. mina sõitsin. nii vinge on pimedas sõita. ema suutis mind varem ikka ära hirmutada, et oi pimedas on nii halb ja jube. tegelikult ei ole, mulle täitsa meeldib. ja ma sõiman teisi juhte varsti peaaegu samamoodi nagu mu isa, kui nad kaugtulesid lähituledeks ei taha ümber lülitada. ennast ajab ka naerma vahepeal.

maal on hea. ainult rohi oli praegu vihmaga märg ja pime oli ka ja siis tekkis selline tunne, nagu liuväljal oleks. ega libedad saapad ka asja paremaks ei muutnud.

koolis oli täna maailmapikk loeng. või no kuidas iganes seda nimetada. igal juhul pikk, aga põnev siiski. vähemalt minu arust. kui ma esmalt teada sain, kui kaua ta kestab, siis ma suutsin juba hädaldama hakata. aga tegelikult läks aeg päris kiiresti. pooled suutsid selle käigus jalga lasta. mul oli endal ka algul selline plaan, aga lõpuks see kadus. ja hea, et kadus.

laulmise tuju on. aga häält pole juba pikemat aega. sellist korralikku häält. kooris laulan küll, aga seda ka köhaga segiläbi. ja see ei ole eriti meeldiv. varsti läheb loodetavasti üle. loodetavasti. pean palju palju sooja teed jooma ja mett sööma.


ja leidsin sellise suvepildi. suve tuju tuli ka. suve ja maale tahaks. seal on hea. seal saab muru niita. ja praegu ei ütleks vist isegi lillepeenrate rohimisest ära.


hästi segane jutt on mul kogu aeg, ma vaatan. hea, et isegi aru saan.

aaa, ja Epp, see šokolaad oli nii nii nunnu ikka! aitäh (:

homme pean asjalik olema. õppima midagi. kas või teste lahendama. mingi aeg peaks bioloogia peale ka mõtlema hakkama, sest see eelolev töö on ikka parajalt pika osa peale. pool õpikut vist. oh joy.

kitarri pole ammu kätte võtnud. akordionit ka. klaverit mängin õnneks peaaegu iga päev. rõhk sõnal mängin. mitte ei harjuta. aga vähemalt sõrmed liiguvad endiselt hästi. ja muud polegi vaja hetkel. uuest aastast pean natuke rohkem vaeva hakkama nägema. aga nagu ajalugu näitab, see jääbki ainult plaaniks. ma tean ennast selleks liigagi hästi. või siis, peaks proovima seda vigurit, et kirjutaks kõik üles, mis ma uuel aastal teha tahan. ma olen kuulnud, et kui üles kirjutad, siis alateadlikult hakkad selle järgi elama ja nii on suurem võimalus, et need plaanid täide ka lähevad. vot mis.

nii hea tuju on. jõulutunne ka tuleb. ma sõin just terve hunniku mandariine ära. piparkoogid on ainult puudu veel. kahju tegelikult, et see jõuluasjandus nii vara pihta hakkab. terve linn on kaunistustest tulvil. nagu alati. ja siis kui jõulud päriselt käes on, selleks ajaks on see ärevus ja rõõm pühadest vaikselt haihtuma hakanud.

aa, jaaa, me tegime jõululoosi ka klassis ära täna. ütleme nii, et ega ma väga õnnelik ei ole selle nime üle, kelle ma sain. aga samas, võiks hullem ka olla. ja pole mõtet hakata välja pinnima, kellele ma teen, sest ma nagunii ei kavatse öelda. muidu kaob asja mõte ju kui kõik teavad, kes kellele kingituse teevad. vot. minu arvates.

aga jõule tahaks ikkagi. (:

täna kõndisime Evaga koos koju. ja rääkisime eksamitest. ma sain aru, et mul on suht korralik hirm kõigi nende ees. varemalt ma tundsin ikka mõnes aines ennast kindlamalt, aga no nüüdseks on see ammu kadunud juba. selliseid aineid pole enam, milles ma tõesti tunneks, et ma hästi oskan midagi. ainult muusika koolieksam on vahva. see pakub tõsiselt huvi ka. kuulamise osa on kõige parem. ja üldse. kõik on põnev.

appi, nii imelik oli praegu. ma lugesin korraks oma postitust ja täpselt selline tunne oli korraks, nagu ma oleks varem juba sellise postituse kirjutanud. naljakas. deja vu.

lugemise tuhin on ka peal. ja autokool on läbi ehk siis mul on palju sisustamata aega. las natuke aega olla nii, siis otsin ilmselt midagi, mida teisipäeviti ja neljapäeviti teha. ilma ei saa. laiskus tuleb peale. see nädal on üldse selline kahtlaselt kerge olnud. igal õhtul on nii palju vaba aega. ja hästi vara olen magama ka läinud. mitte, et see muidugi väsimust oleks vähendanud, aga mõnus ikkagi.

ja nüüd hakkan süüa tegema vist. kõht on tühi jälle.

natuke blogikampaaniat ka (:

Postita viis linki ja kingi endale raamat!Petrone Print proovib väikest blogi-turunduse kampaaniat. Selles osalemiseks tuleks Sul postitada oma blogis järgmised viis linki:1) 6. novembril ilmuva Berit Renseri ja Terje Toomistu hüpnootilise reisiromaani “Seitse maailma” treiler:http://www.youtube.com/watch?v=qjwzT_w9uO4&feature=player_embedded
2) Justin Petrone intervjuu KUKU-raadios, kus ta räägib oma raamatust “Minu Eesti”: http://www.youtube.com/watch?v=zlIexCTg5k0
3) Kaja Tampere intervjuu KUKU-raadios, kus ta räägib oma raamatust “Minu Soome”: http://www.youtube.com/watch?v=soHob7ZHMZ0
4) Meeleolukas meenutus raamatu “Minu Austraalia” esitluspeost: http://www.youtube.com/watch?v=CLRqnaoOgnA&feature=player_embedded
5) Ja kirjastus, kes need raamatud on ilmale toonud ja kust neid netipoest ka osta saab: www.petroneprint.eeReeglid:- Blogi peab olema juba enne kampaaniat aktiivselt toimiv- Lingid peavad olema aktiivseks tehtud- Lisaks linkidele tuleb postitada ka reeglid ja auhinnaraamatute nimekiri, et ka Sinu sõbrad saaksid tahtmise korral kampaanias osaleda.- Kampaania algab 3. novembril ja kestab 3. detsembrini- Üks blogi tohib osaleda üks kord.
Pärast postitamist saada oma meil blogilingiga aadressile blogikampaania@gmail.com ja anna teada, millist raamatut sooviksid endale kingiks ning kuidas sooviksid seda kätte saada (kas tuled ise Tartus järele või lisad oma postiaadressi).
Valik on Petrone Print kirjastuselt järgmine:Minu Ameerika 1 – http://www.petroneprint.ee/minu_ameerika.phpMinu Ameerika 2 - http://www.petroneprint.ee/minu_ameerika_2.phpMinu Hispaania – http://www.petroneprint.ee/minu_hispaania.phpMinu Argentina – http://www.petroneprint.ee/minu_argentina.phpMinu Itaalia – http://www.petroneprint.ee/minu_itaalia.phpMinu Alaska – http://www.petroneprint.ee/minu_alaska.phpMinu Moldova – http://www.petroneprint.ee/minu_moldova.phpMinu Tai – http://www.petroneprint.ee/minu_tai.phpNaisena sündinud, 20 aastat hiljem, 1. osa – http://www.petroneprint.ee/naisena_syndinud.phpNaisena sündinud, 20 aastat hiljem, 2. osa – http://www.petroneprint.ee/naisena_syndinud_2.phpLagerii – http://www.petroneprint.ee/lagerii.phpTähe tänav – http://www.petroneprint.ee/tahe_tanav.phpdaki.elab.siin – http://www.petroneprint.ee/daki_elab_siin.phpTule, ma jutustan sulle loo – http://www.petroneprint.ee/tule_ma_jutustan_sulle_loo.phpMeestest, lihtsalt – http://www.petroneprint.ee/meestest_lihtsalt.phpLuugiga lehm – http://www.petroneprint.ee/luugiga_lehm.phpKust tuli pilv – http://www.petroneprint.ee/kust_tuli_pilv.phpNB! Kingi saadab kirjastus Sulle tasuta koju Eesti siseselt. Kui soovid saada raamatut välismaale, tuleb Sul postikulud endal tasuda.

(:

ilmselgelt peaks praegu hoopis raamatut lugema. aga no ma pole kunagi enda käsile võtmises hea olnud. ehk siis, küll jõuab.

hea on. ja kõik ajab nutma mind. ma ei tea. uudistest tuli see superstaarisaate lõik ja seal näitas, et anis kukkus välja. mul tuli pisar. ma ei saa aru, mulle ei meeldinud anis üldse ju:D ja laupäeva õhtul vaatasin jälle titanicut. see film on pähe kulunud. ei ole raske arvata, kas ma nutsin umbes-täpselt viimased poolteist tundi või ma siiski hoopis nutsin. ja siis notebook tõi ka vist oma kolm korda pisara silma. issand, saa üle, see on kõigest raamat ju! aga no ilmselgelt ei saa.

natuke üle kuu aja on veel koolis käia. siis tulevad jõulud ja vaheaeg. ja siis veel natuke hiljem sünnipäev. ja load. jah. oh joy.

natuke piinlik.

betikad olid ka nunnud. kahju ainult, et mul polnud aega rohkem etendusi vaadata. aga Hebe on tubli ja andekas. selles pole kahtlustki.

ja seda ka, et ajaloo töö läks nii nagu ta läks. ehk siis ma polnud õppinud ja ma polnud osasid asju kuulnudki, mis töös küsiti. tüüpiline.

mul hakkavad vist varsti päkapikud käima. ma puht juhuslikult leidsin enne ühe koha üles, kus on igasuguseid asju:D nunnu.

haigus piinab. ja väsimus. ja mõte kohustustest, mis algaval nädalal ees ootavad.

jõuluvaheaeg ja sünnipäev, tulge juba!

kirjutada ka ei taha.

see on nii nunnu lihtsalt:

Notsu: Nii hea, et me üksteisel olemas oleme!
Karupoeg noogutas.
Notsu: Kujuta ette: mind ei ole, sina istud siin üksinda ja pole kellegagi juttu ajada.
Karupoeg: Aga kus sina siis oled?
Notsu: Mind ei ole.
Nii ei saa olla, ütles Karupoeg.
Mina arvan ka nii, ütles Notsu, aga no kujuta ette, mind ei ole. Sina oled üksi.
Miks sa mind kiusad? vihastas Karupoeg, Kui sind ei ole, ei ole mind ka. Said aru?
(:

ma pole ilmselgelt päris kaua jälle kirjutanud. suht positiivne tegelikult, sest see tähendab, et mul on tegemist. ja ega see vale pole. terve nädal on kiiresti läinud. ja ma olen niii väsinud nüüd, et ei jõua olla. aga ma pean õmblema, et õhtul midagi viisakat selga oleks panna. ja siis pean hästi palju teed jooma ja mett sööma, et õhtuks enam-vähem normaalne hääl tagasi saada. seda on väga vaja. ilmselgelt oli terve nädal koolis nii külm. jube. kolmapäeva hommikul vaatas keegi inglise keele klassis kraadiklaasi ja hops, ei oli raske arvata, kas see näitas 14 kraadi või ta näitas 14 kraadi:D eile hommikuks oli juba progress toimunud. 16 kraadi. ütleme nii, et palav veel ei ole. suhteliselt hirmus on koolis päeva otsa külmetada. pärast peab õhtu otsa teki sees istuma ja tuba soojemaks puhurdama, et enda seest külma jälle välja saada. jube, ma ütlen.

talv on käes. seekord vist päriseks. suva, et ma vahepeal lund ei tahtnud, aga nüüd kui ta maas on, on ikka nunnu. peab talveasju kappidest hakkama välja otsima.

ja autokool on väga varsti läbi. põhimõtteliselt otseselt tunde enam polegi. üks testide lahendamise tund tuleb. ja siis eksam juba. mõnus. varsti on nii palju vaba aega, et ma ei oska sellega peale hakata midagi. pean mingi hobi juurde hankima vist. muidu hakkab igavus piinama. õnneks kolmapäeviti mitte. siis on tegus õhtu. see nädal jõudsin näiteks natuke pärast kümmet koju. hea oli kunsti õppima hakata. kuigi ega tegelikult ka väga väsimust polnud . pärast palamuse koori proovi olen ilmselgelt alati nii energiat täis, et uni küll ruttu ei tule. see-eest neljapäeva hommikud on karmid:D

ja ma sain eelmisel nädalavahetusel ühe nirgipoisi või-tüdrukuga sõbraks. ta oli nii nunnu. lumivalge. käis ja tiirutas mu ümber. naljakas. tavaliselt nad kardavad ikka.

kõik on kuidagi paigas. nii parajalt korras, et tekitab hea enesetunde. nii võiks kogu aeg olla. maailmamõnus oleks.

ja vaheaeg on peaaegu läbi. homme on reede, ehk siis ametlikult vaheaja viimane päev. nädalavahetus ei loe enam, sest see on nagunii vaba. makes sense. indeed. ja kui ma heidan korraks pilgu päevikusse, tekib natuke jube tunne. nii palju on järgneva paari nädala jooksul ees, nii palju on vaja ära teha. ma ei tea, kuhu ma jõuan nii omadega. kuigi, ma ei virise. mulle meeldibki kui mul on pidevalt tegevust ning ma ei pea niisama elutult kodus passima ja mitte midagi tegemisele aega raiskama. ma olen vist terve oma kooliaja elanud nii, et mul on pidevalt kiire ja asjad jäävad viimasele minutile. vahel isegi liiga viimasele. aga ma olen nii harjunud. teistmoodi ilmselt ei oskaks ega tahakski. mõnikord ikka mõtlen, et teeks korralikult mõne asja ette ära. tavaliselt see aga mõtteks jääbki.

ja no autokooliuudised ka ikka. arvatavasti saan teisipäeval Avega tartusse sõita. väga põnev. väga väga väga väga põnev. ise tuli ja pakkus mulle täna, kas ma saan ja tahaks tulla. ma vastasin, et ma homme ütlen. ja ma arvan, et ma ütlen, et tahan ikka küll. ja väga. aga ma hakkan juba vaikselt ette kartma ka. liigagi minulik.

mul on nunnud sõbrad (:

käisin esimest korda täna Avega sõitmas. ta kiitis mind nii palju, et jää või uskuma. tuju tegi heaks. nunnu :)

mh, jälle pole päris pikka aega kirjutanud. aga see nädal oli suhteliselt tegus. ilmselt seetõttu ta üllatavalt kiiresti ka möödus. rebased olid vahvad. ma tegelikult ei tahtnud üldse rebaste nädalat, aga lõppkokkuvõttes osutus teine ikkagi toredaks.

teisipäeval oli palamusel joel sebunjo kontsert. mulle väga väga meeldis. pärast kontserti oli palamuse kooril joeliga väike pidu. :D joel rääkis endast natuke. ja siis rääkis veel. ja siis me laulsime palju ja kaua. kristina oli ka. nii mõnus, hea oli üle pika aja temaga koos olla ja rääkida. aaa, ja palamuse rahvamajja tuli mingi kuu või nii tagasi rumeeniast üks vabatahtlik tööle. hästi tore tüdruk on. palamuse laadalt hankis ta omale koerakutsika, kellega me kristinaga teisipäeval üle poole õhtust tegelesime. kutsikas on natuke üle kuu aja vana ja nii maailmaarmas, et ma sulasin kohe kui ma nägin teda. ja andra, see rumeenia tüdruk, ütleb pidevalt loll talle. see on üks sõnadest, mis talle eesti keelest õpetatud on. naljakas. aga armas.

eile käsimegi emaga vanaema juures. mina sõitsin. kokku sain roolis olla eile kuskil 240 km jagu. päris hea tulemus. mulle nii meeldib sõita ja ma ei jõua jaanuari ära oodata, et saaks load kätte. no kui ma muidugi eksamitega kunagi ühele poole saan. aga peab saama.

vaheaeg on. sellist tunnet küll eriti pole. kui välja arvata see, et ma täna öösel kena 14 tundi ära magasin. jälle hea olla. aga selle ühe nädala jooksul on nii palju asju vaja ära teha. mitte, et mul eriti aega oleks kodus istuda ja tubli olla. aga no peab olema jällegi. igal juhul oma õmblemisega kavatsen ma vaheaja jooksul mäele jõuda, pluss siis veel päris palju teste peab autokoolis lahendama ja loomulikult ei saa unustada esseed ja arvustust ja raamatut ja kõike muud, mida esimesel koolinädalal vaja läheb. juhhei. aga millal enne vaheaeg puhkamiseks on olnud. :D

kass varastas mu kõrvarõnga ära. ja ei, ta ei neelanud seda alla. see on piisavalt suur, et talle mitte suhu mahtuda.

järjejutt minu kurjast naabritädist, kes päris vihkab mind ja seda, et ma klaverit mängin. päris meeldiv. täna sõitis autoga vastu mulle. ma vaatasin korraks tema poole ja arvake ära, kas ta pööras pea ära või jaa. ma pidin keset tänavat nutma hakkama. ma tean, et see pole seda väärt tegelikult. ja et mul peaks täiesti ükskõik olema ühe suvalise naabri arvamusest. aga natuke kurb on ja paha tunne, sest varem oli ta tore ja hea minuga. ma küll ei tea, aga minule tundub, et ta käitub veidike lapsikult. või no palju jällegi. eriti ei saa aru, mida ta tahab, et ma teeks. jätaks äkki järgi tegelemise sellega, mis mulle kõige rohkem meeldib ainuüksi sellepärast, et talle käib see närvidele? don't think so. ja ma arvan, et ta ise ka ei tea, mida ta tahab, sest sellises olukorras pole vist muud lahendust kui me lihtsalt jätkame teineteise põrnitsemist. või no õigemini ta jätkab ignoreerimist. isa ütles, et ma ei teeks välja üldse, aga ma ei saa nii. mul ei ole ükskõik. ei ole lihtsalt ja kõik. aga see selleks. nõme lugu, ei muud.

täna oli õppesõit jälle. esimest korda sõitsin päris kesklinnas. igasugu vigureid tegin. põnev oli jällegi. ja sama palju hirmus ka. homme saan meie autoga ka sõita.

ja nädalavahetus möödub tegusalt vist. inglisekeelse raamatu kavatsen läbi lugeda. admirali pean ära vaatama. kolmapäevaks pean ka võimalikult palju ära õppima, sest teisipäeva õhtul ilmselgelt ei jõua. autokooli asju pean ka vaatama. ma ei taha mõeldagi. nädalavahetust kui sellist vist ei tulegi. rõõm missugune.

eile tuli talv. ja läks ka. ja ega ma väga kurb polegi. mõned vist teavad ka mu geniaalset loogikat, miks ma eriti talve ei oota.

ja vanaema juurde tahaks minna. ammu pole käinud ja paha tunne on sellepärast. hiljemalt vaheajal lähen ilmselt. kui mul veab, siis mina saan roolis olla. juhhei.

täna esinesime kooriga lastevanematele. päris armas oli. vahet pole, kuidas välja tuli, pärast oli ikka hea tunne. see on alati nii. pärast esinemist on teine tunne. ja enne on selline mõnus ärevus, mis küll laulmise korral tahab üle minna meeletuks pabistamiseks, aga ikkagi. ja siinkohal tuleb nostalgia. muusikakool. ma võin öelda, et ma täitsa igatsen neid esinemisi, mis seal olid. tihti. ja alati tuli see ärevus ja alati oli pärast hea olla ka. aga varsti hakkab see jälle pihta. ja nii ongi hea.

õppima peaks ka, aga ei taha eriti täna. hebe käest sain raamatu, inglisekeelse, ja nüüd tahaks väga selle lugemisele pühenduda. kuigi aega ju pole eriti. ja mul on maailma rõõmus meel, et mu ühiskonna essee hästi läks. terve pika aja suutsin pabistada selle hinde pärast. aga asi läks õnnelikult.

ja mind kutsuti peotantsu kursustele kuremaale, aga kahjuks ma ei saa minna, sest nad on kolmapäeviti ja mul on siis koorid.

homme on arenguvestlus. oh õndsust.

maailmavinge oli.

ja tegelikult ma tahaks teada, kes seda kõike loevad siin...

oh, nii hea, et nädalavahetus lõpuks kätte jõudis. umbes esmaspäeva õhtust saati ei suutnud ära oodata, millal hommikul jälle natukenegi magada saaks.

ma olen igas mõtte hukka läinud. kõigepealt. ma lähen pidevalt nii hilja magama. koorid autokool- tänu neile lükkan pidevalt oma õppimise aega hilisema peale ning sellest tingituna ka vähem unetunde. hommikul on see eriti valusalt tunda:D ilmselgelt. hommikuti pole ei peegel ega keegi ega miski mu parim sõber, sest väsinuna olen ma tusane ja näen jube välja. aga võib öelda, et kohv päästab maailma. indeed.

ja mul on kahju, et ma nii jobu olen. päriselt. ma ei saa aru, miks ma ei tegele kunagi lõpuni nende asjadega, mis mul hästi õnnestuvad. ja seda mõistan ma alles siis, kui juba hilja on. ehk siis. väiksena käisin võimlemas. sellele tagasi mõeldes saan aru, et ma olin ikka päris tubli seal. ja loomulikult ma jätsin selle pooleli. jobu. ma ei mõista, miks ma ei hakanud kuskil mujal trennis käima, kui Imbi Kose ära läks. nüüd olengi siuke suht tuim. kahetsemapanevalt tuim. ja tuim pole õige sõnagi, aga midagi targemat ma selle kohta öelda ei oska.

veel. miks ma ei läinud pärast üheksandat klassi tallinna, kuhugi gümnaasiumisse ja g. otsa muusikakooli. nii nagu tahtis mu erialaõpetaja. ma hakkaks muusikakooli sel aastal lõpetama. nüüd aga ei saaks ma otsa kooli iialgi sisse. sest palju õpitud teooriat on juba ununenud. kahjuks. kuigi ma kavatsen kevadel selle kõik meelde tuletada. sest järgmisel õppeaastal pean ma kuuluma elleri muusikakooli õpilaste nimekirja. pean. sest muidu ma ei tea, mis saab minust. ainult ülikoolist kindlasti ei piisa mulle.

ja mingi imelik virisev tekst tuli.

üle pika aja võtsin jälle akordioni kätte. mõnus. seda ma veel oskan vähemalt. ja klaverit ka. ja seee on ainult hea.

esmaspäeva ja joonestamise tundi tahaks juba. sest siis saan autoga sõitma minna. jälle. linna. ja homme kavatsen maal koos emaga sõitma minna. kui hästi läheb, siis ta julgeb minuga mustvee linna ka sõita. ja kui veel paremini läheb, siis ma saan maalt jõgevale sõita. see teeks tervelt 28 kilomeetrit. põnev. kuigi ma arvan, et emaga on jubedam sõita, sest ma pean arvestama, et tema ei saa vajadusel pidurit ega midagi vajutada. aga seda põnevam. ükskord pean ise ka sõitma hakkama. vot.

uni on.

päris hea oli platsilt minema mujale sõitma saada. hirmus hirmus. aga põnev ka loomulikult. tegin natuke lolle trikke seal. aga õpetaja ei saanud kurjaks. õnneks.

väsinud. pea valutab. kurk on valus. ja nohu hakkab ka vist jälle tulema. palju õnne. ja ega täna puuduski täiest õnnest veel külma tuulega staadionil ringiratast jooksmine. täpselt nii ongi
kirjutamise tuju läks ka ära.

täna õhtul täitsa üksi kodus. magusaisu tuli ja tegin just omale küpsisetorti. hea üksinda kõik nahka pista. ja ärge naerge ta pentsikut välimust. ma avastasin, et mul pole mitte midagi kaunistuseks panna peale moosi ja sokolaadipuru. ehk siis selline ta nüüd on. tänane õhtu möödub ilmselgelt ennast paksuks süües.

emme näitas mulle just üht tormihoiatust, mis talle töölt saadeti. selle kohaselt tuleb homme õhtul väga tugev tuul, mis võib isegi puid murda ja värki. jube. mina torme kardan. eriti pärast seda, kui äike suvel mu arvutisse sisse lõi ja hirmus pauk käis. ilmselgelt oli minu poolt hädakisa lahti kohe.

ja õpetajate päev õnnelikult üle elatud. oli umbes nii hirmus või tore kui ma omale vaimusilmas ette olin kujutanud. tegelikult oli põnev. esimene tund oli natuke värin sees. aga edasi läks suhteliselt tuimalt. ühte tundi astus järsku üks digikaga tüüp sisse. niisama. hakkas lihtsalt pilte tegema. ma hakkasin korralikult vastu- a'la mismõttes sa tuled siia pildistama kui ma ei taha:D ja nõnda me vaidlesime klassi ees seal natuke. lõpuks ma leppisin temaga. hiljem sain teada, et ta oli kellegi sõber või umbes nii. pärast oli endal ka naljakas mõelda. ja need klassid, keda ma võib-olla natuke rohkem pelgasin olid just palju tublimad kui ma oleks osanud loota:)

eile käisin teises sõidutunnis. mulle meeldis. sain roolis igasuguseid vigureid teha, mida ma pole varem katsetanud kunagi. vahepeal hakkas natuke hirmus ka. aga ma ei ramminud kedagi ega midagi:D lõpus heino ütles, et no tegid mul tänase tunniga kolme tunni töö ära. ehk siis esmaspäeval kell 5 saan linna sõitma minna. mõnus. ma olen seda kaua oodanud. aaa, ja autos mängis skyplusi hommikuprogramm. heino kuulas põnevusega, eks. järsku hakkas kõva häälega naerma. ma võpatasin suht korralikult. naljakas, sest Epp oli mulle just samal hommikul rääkinud, kuidas tal ükskord samamoodi juhtus.

ja ma pean omale kusagilt mingi loetava inglise keele raamatu hankima. varsti on päris tagumine aeg käes juba..

suveigatsus on endiselt kallal. ja tallinnaigatsus süveneb. mul on endiselt ütlemata kahju, et ma ei saagi järgmine aasta tallinna elama minna. tartu lihtsalt pole see. tallinnas on midagi, mis mind alati tõmbab ning iga kord kui ma sealt ära tulen on natuke kurbus. tartuga nii ei ole. sealt võin ma alati ükskõikselt, silmagi pilgutamata, ilma et ma sinna naaseda tahaks, lahkuda. kahju. kuigi ma arvan, et asi on jällegi mõtlemises kinni. minu kinnisidee, et ainuke normaalne valik oleks tallinn.

täna oli esimene sõidutund. põnev. samas hirmutav natuke. ma ei suretanud kordagi autot välja. koha pealt sain ka jõnksutamata minema. paar pidurit olid liiga järsud, aga siis ma vabandasin ennast viisakalt välja :D selle autoga on nii võõras sõita lihtsalt. ja heinot ma kartsin natuke. okei palju. pidevalt oli selline piinlik vaikus, millega ei osanud midagi peale hakata. ja ta ei öelnud mulle ka ise, kuhu ma sõitma pean. siis kui viimane hetk käes oli, pidin ka ikka ise küsima. kerge punastamise koht. ja linnas tahaks sõita juba. siis saan hakata meie endi autoga ka sõitma. juhul kui ema oma paberiga on nõus kõrval istuma. eriti põnev.

ilmselgelt õhtu otsa klaveri lainel. muudmoodi ei saagi.

Orksi õnnelause: Hakka täna raamatut lugema! Iroonia, või mis!?

Tere, olen automehaanik!

Täna käisin jälle maal. Nii on enamikul nädalavahetustel. Oh, tegin täitsa ise süüa ka. Kartuliputru (again:D) ja hakklihast kotlette. Päris hästi kukkus välja. Kotletid osutusid parajaks katsumuseks, aga ma kontrollisin peaaegu kogu aeg olukorda. Rõhk sõnal 'peaaegu'.
Maal oli üldse mõnus täna. Ilm oli hea. Puud on nii äkitselt värvi muutnud ja kirjuks läinud. Osad on isegi raagus juba. Õu on kaetud kirjude lehtedega. Sügis on täies hoos. Ilus.
Sõitsime maalt autoga Mustveesse. Käisime linnas ära. Muide, Mustvee turul on laupäeviti vist maailma suurim kaltsukas. Nagu paradiis:D Seal ka käidud, läksime statoili. Tegin mina ukse lahti ja tundsin kerget kärsahaisu. Karta on, et auto kapoti alt tuli. Ma pakkusin välja, et auto on äkki ivake üle kuumenenud. Äkki on jahutusvedelik otsas või midagi. Isa mässas seal natuke ja oligi tõsi. Päris hea diagnoos oli. Pani ennastki imestama.
Aa, ma oskan muide auto ratast ka vahetada. Põnev. Ühe korra olen katsetanud. Auto oli pärast sama terve kui varemaltki. Vahva.

Kahju ainult, et Palamusele täna ei jõudnud.

Ja ühed maailmailusad klaverilood..http://www.klaveriloomad.ee/noodiraamat.html - 4,7 ja 9 lugu. Kõiki kolme oskan mängida ka. Hea:)

Oh, õnnestus! Kuigi see pole päris see, mida ma oleks tahtnud. Aga see selleks.

Nädalavahetus. Nolife vist. Või tegelikult ei ole ka. Variante on mitu- lähen kas Palamuse laadale, maale või hoopis Tallinnasse. Võimalik, et läheb kolmas variant käiku ehk siis pealinna meie korterit appi remontima. Hästi vahva. Lõpuks saab seal ka ilusaks ja siis on mõnikord hea sinna ööbima minna. Vot. Ja muide mul hakkab varsti natuke vabadust olema- ema hakkab tihti Tallinnas käima. Ehk siis pühapäeva õhtul või esmaspäeva hommikul läheb ja kolmapäeva õhtul tuleb. saabki korteris ööbida. Päris sobib mulle see variant. Talle ka kusjuures:D

Reede on hea päev. Koolis ainult viis tundi. Tulin pärast kohe koju. Mängisin klaverit ja kitarri. Hiljem otsustasin uuesti linna minna. Maja ees kohtasin naabritädikest. Arvake ära, kas ma sain talle tere öeldes tema kurja pilgu osaliseks. Aga loomulikult. Ma ei saa aru, mis tal järsku hakkas. Varem pole klaver teda kuidagi seganud. Nüüd äkki.

Ma avastasin, et ma võin hea tahtmise juures kas või õhtu otsa kitarri mängida ilma, et mul sõrmed valusaks või siniseks või katki läheks. Suvisest harjutamisest oli täitsa kasu. Netist leidsin ühe iiri traditsionaali, mida ma varemalt oleme inglise keeles laulnud, tabid ja saate ja nüüd üritan veits mängima õppida seda. Ja ma oskan kitarriga vist pidudel lugusid saata. Vinge. tuleb kasuks.

Esmaspäeval kell 2 esimene õppesõit!!

Ilmselgelt mul ei õnnestu selle blogi template'i vahetamine. Mh, ma ei taha neid, mis siin on ja netist tõmmatuid ma unzippida ei oska millegipärast. Ehk siis jätkan katsetusi.

So I say
Thank you for the music, the songs I'm singing
Thanks for all the joy they're bringing
Who can live without it, I ask in all honesty
What would life be?
Without a song or a dance what are we?
So I say thank you for the music
For giving it to me...


...ah. Nii hea lihtsalt. Kui asendaks sõna "song"...

Ja lisaks. Firehouse on uskumatult hea bänd.

Nii tore. Ajaloo suuline vastamine polnudki nii hull, kui ma oleks oodanud. Evaga kahekesi olime targad seal. Viied tulid ka. Vaatamata sellele, et ma sain eile õppima hakata alles pärast Palamuse koori nii kella 10 ajal õhtul. Pilt nägi välja umbes selline: istun mina kenasti voodi peal, pidžaama juba seljas, ühes käes taldrik emme tehtud sooja kartulipudru ja kastmega, teises lusikas ja siis kuskil süles veel ajaloo õpik. Kaunis. Ja ilmselgelt läks suurem osa tähelepanust söögile.
Loomulikult hiljem tuli veel vene keel ka- kuhu seegi sai jääda, eks. Õh, jube. Kuigi tegelikult on praeguse seisuga kool minu silmis isegi vahva. Ei ole veel rutiinseks läinud, ehk sellepärast. Ja ma olen vaadanud, et meil on tore klass. Aga kool kooliks.

Varsti jälle autokooli. Vahva. Täna saan oma esimese sõidutunni aja kirja ja siis järgmisel nädalal olen eeldatavasti juba roolis. Põnev. Kõigi eeduste kohaselt peaksin jaanuari keskpaigaks load kätte saama:)

Tänane päev möödus virisedes. Ma loodan, et te andestate mulle, aga ausalt, nälg võtab silmanägemise ära. Terve päeva jooksul olen ma söönud ainult munaputru ja jogurtit. Mõlemaid suhteliselt palju, mistõttu ei taha ma neist kumbagi varsti enam näha. Vist. Ja emme teeb õhtul kartuliputru. Mõnus:)

Ja nüüd üks teine naabritädi. Palju kurjem kui eelmine, kellest juttu oli. Igal juhul ta mainis mu emale, et minu klaveri mängimine käib talle närvidele. Nii muuseas. Iga kord kui ma mängin, ootab ta, et ma lõpetaks juba. Tore. Ma loodan, et see mu taset ei näita. Saanud emalt seda teada, oli nutt ikka kurgus küll. Aga ma mõtlen, et ma ometigi öörahu ajal ei sega neid sellega ja muul ajal on mul õigus teha, mida ma tahan. Ehk siis tädi kurjustamised ei heiduta nüüd eriti mind ja ma olen otsustanud endist viisi jätkata- ei tee ta märkustest lihtsalt välja. Vot. Sest enamik vist teavad, et minu puhul klaver+akordion+kitarr=muusika=elu, eks:)

Suveigatsus tuli ka peale..

Uskumatu. Isegi mul on blogi. Aga ma ei usu, et teda kauaks on, sest praegu on mingi veider kirjutamise tuhin, mis arvatavasti aja möödudes läheb üle.

Igatahes. Ma lihtsalt pean mainima, et viimasel ajal on mitmed inimesed nii armsad olnud minuga. Kõigepealt mu akordioni õpetaja, siis üks lihtsalt tore naabritädi ja no sõbrad loomulikult on ka armsakesed olnud. Aga õpetaja- ta suutis nii hea tunde tekitada minus. Esiteks, soovis kaunist kooliaastat ning hiljem üritas mind veenda, et ma olen tubli ja saan selle viimase aastakesega siin koolis ka hästi hakkama. See mõjus kuidagi nii positiivselt ja tegi tuju heaks. Aaa, pärast kutsus mind muusikakooli endale külla ka:) Lihtsalt liiga armas.

Ja naabritädi- harjutasin mina kodus akordionit, nagu tavaliselt. Lõpetasin mängimise ära, jõudsin juba unustadagi selle ning läksin korterist välja. Tädi tuli vastu ja uuris üllatunud ilmel, kas mina mängisin ennist. Noogutasin. Ja tädi hakkas plaksutama mulle. Vahva. ütles, et ta oli terve see aeg koridoris kuulanud, kui ma mängisin. Jälle nii armas ja tegi nii rõõmsaks, et kõndisin vist terve tee linna, naeratus näol.

Ahjaa. Ma sain täna alumised breketid. Algul valdas mind suhtliselt suur rõõm, sest ma leidsin, et asi polegi nii hull kui mul eelmisest korrast meeles oli. Hiljem aga tuli karm reaalsus. Nimelt. Jõudsin mina koju ja mõtlesin, et teen omale kenasti praekartuleid. Mõeldud, tehtud. Tegin isegi hea salati kõrvale. Head oma aia, enda kasvatatud tomatid ja kurgid - no mida veel tahta, eks. Te ei kujuta ette kui suur mu pettumus oli, kui ma avastasin, et ma kogu seda maitsvat värki süüa ei saa. Aga ei kurda. Praktika ütleb, et see läheb üle. Kunagi.

Ja eile oli koor jälle. Tore, nagu alati. Ja homme on koor. Ning siis veel teine koor - Palamuse segakoor. Mul on endiselt hea meel, et ma nendega koos reisile läksin ning nüüd ka päris päriselt selle koori liige olen. Nii toredaid, lõbusaid, heatahtlikke ja positiivseid inimesi kui seal kooris on, annab otsida.

Muide. Ma olen vist lõpuks tõesti otsustanud, mida ma pärast gümnaasiumi lõppu edasi tahan teha. Tegelikult ma jõudsin selleni juba suve lõpus vist. Keegi ütles, et ega see tuleb jube äkki. Ma veel ei uskunud. Aga tuligi. Ja tuli täiesti ootamatult. Lihtsalt mingil momendil oli minu jaoks täiesti kindel, mida ma tahan. Justkui polekski mingit muud võimalust peale selle. Ja see tunne on niii hea. See, et mul on millegi poole püüelda. Ja ma usun, et kui nii lähebki nagu ma loodan, siis ei pea ma oma valikuid kahetsema. Loodetavasti. Hea. :)