juhhei. jõudsin mõni tund tagasi tallinnast koju ja olen surmväsinud. ehk siis, kuidas läks? ma ei tea, ma olen suht rahul. seal oli nii, et kõik osavõtjad said mingi diplomi - kas kuld-, hõbe- või pronksdiplomi vastavalt sellele, kui palju punkte koguti. ja ma sain hõbediplomi. ehk siis harju keskmine :D aga te ei kujuta ette, mis tase seal oli. kõik olid nii profid ja andekad, et mul hakkas imelik. päriselt. ja kirjalik osa oli niiivõrd palju raskem sellest, mis oli maakondlikul. kui viimases ma teadsin enamikke asju, siis seal läks päris palju umbes. aga õnneks järelikult pihta, sest suht korralik punktisumma tuli kokku. ja muusikakuulamises tuli näiteks ühel ülesandel tõmmata taktijooned ja vigurid. esmapilgul tööjuhendit lugedes tundus lihtne. kuid tegelikult polnud. algul mul jooksis mõistus kokku. see lugu oli mingi jazzlugu ja taktimõõt oli 5/4, millega ma tavaliselt kokku ei puutu. pluss oli veel eeltakt, mis ajas kogu asja keeruliseks. aga no kurat, välja mõtlesin lõpuks :D ja igasugu raskeid asju oli kuhjaga ja aega nii vähe. kui piirkondlikul kestis kirjalik osa 45 minutit, siis vabariiklikul ainult 30 . ehk siis ligi pool sellest läks kuulamisele ja ülejäänud ülesanded tuli ära lahendada kuskil 15 minutiga, mis tähendas, et vägavägaväga kiiresti. kõigil jäi suht aega puudu. välja arvatud sellel, kes ära võitis ja kes sai maksimumpunktid kirjalikus töös. ma rääkisin temaga pärast kirjalikku osa. ja ta ütles, et ta põhimõtteliselt iga päev loeb paar tundi igasugu muusikauudiseid ja nii. ilmselgelt ma pole sellist asja kunagi teinud. ja ei jõuaks ka vist.
ja muidugi. kogu viguri tegi jubedaks see, et Maret haigeks jäi ja tulla ei saanud. aga õnneks oli tabivere õpetaja, keda ma juba varem teadsin, nõus mind laulmisel saatma. hea oli minna lavale, kui me olime ainult mõned korrad koos läbi proovinud. :D aga tuli välja küll. naljakas isegi, et ma ei pabistanud üldse. suhteliselt rahulikult läksin lavale. äkki on tõesti võimalik, et ma saan lõpuks jälle sellest jubedast esinemise kartusest üle. sest muusikakoolis ma ei kartnud ju kunagi niimoodi. aga nüüd pole vahepeal eriti olnud võimalust kusagil esineda ja siis kui suvel üle pika aja midagi üksinda teiste ees tegema pidin, tuli hirm peale. ja on olnud terve see aasta. äkki nüüd läheb jälle ära. oleks tore.
ja omaloomingu voor. uskumatu, mis teosed enamikul valmis olid kirjutatud. vahepeal jäi mulje, et nii mitmedki osavõtjad on juba õppinud kompositsiooni või lihtsalt õpetajalt väga palju abi saanud. näiteks ühe tüdruku lugu kandis ette tema õpetaja. hästi keeruline klaveripala oli. aga mismõttes sa oskad nii raske loo valmis kirjutada, aga mängida ei oska? see pole ometi võimalik ju. minu jaoks jäi natuke kaheldavaks. aga see selleks. hea oli kuulata kõiki. põnevad kooslused ja muu. ja ma ise jälle ei kartnud. võiks öelda isegi, et hea tunne oli laval ollla.
aa, see kauakardetud noodist laulmine ka. sest ma ei tohtinudki do-re-mi-ga laulda vaatamata sellele, et ma olen terve elu ainult nendega õppinud. seal veel üritasin natuke žüriile mainida, et tahaks ikka nii laulda, nagu ma harjunud olen, aga ei õnnestunud neid veenda. pidin laulma täht- või silpnimedega. ma paar nädalavahetust olen nüüd tähtnimedega õppinud ja nendega ma laulsingi. kusjuures, ma sain 8,6 punkti 10st ja olen selle üle päris rõõmus. sest nii lühikese ajaga on täitsa keeruline sellist asja omale selgeks teha nii, et ta ka loomulikult välja tuleks.
oh jah, kahju kohe teist, kes te seda lugema peate. :D aga praegu lihtsalt pole muud teemat.
ja ütleks veel seda, et mul on ediselt nii hea meel, et me sellisest asjast osa võtsin. kõigepealt hea kogemus. lisaks veel see ka, et eile ma sain aru, et mul on õige plaan minna ellerisse. sest ma tean nüüd kindlalt, et üks asi millega ma elus tegeleda tahan, on muusika. juba selle pärast tasus osa võtta. pluss, ma sain veel 4 raamatut ka autasustamisel. :D ja Maret ka. kõik muusikateemalised ja huvitavad.
aa, see ka, et tagasi tulles sõitsin ma rongis koos oma erialaõpetajaga. ja guess what, ta tahtis, et ma ühe selle aasta lõpetajaga teeks väikse akordioniansambli ja ma olin ilmselgelt nõus. me mängime koos üht tema lõpueksami lugu. ehk siis ma võtan tema eriala lõpueksamist osa. põnev. minu jaoks vähemalt.
tervist, homme kool. ja ma olen natuke (palju!) magamata.

aeg läheb kiiresti. jube kiiresti. juba järgmine nädalavahetus ongi muusika vabariiklik. natuke hirmu veel ja siis ongi ühel pool sellega. aga mul on hea meel, et ma seda teen. ja ilmselgelt on edaspidiseks jälle head kogemused olemas. tahakski juba, et oleks järgmine laupäev. see on põnev lihtsalt.
ja haaa, ma sain mata olümpiaadil teise koha. ma suutsin juba pabistada, et ei tea, kas on väga piinlik, kui ma viimaseks jään. aga õnneks ma ei pidanudki seda teada saama. kuigi olgem ausad, kui ma lahendasin korralikult, max punktidele ära ainult kaks ülesannet kuuest, siis see teine koht on ikkagi üle mõistuse normaalne tulemus. ja mul jäi ainult 2 punkti puudu esimesest kohast. aga see ei jää kripeldama ega midagi, sest ma tean, et mul arvatavasti poleks õnnestunud eriti kusagil enam midagi paremini lahendada. lihtsalt. suhteliselt keerulised ülesanded olid sel aastal.
ja see on nunnu, kuidas õpetajad tulevad koolis vastu ja ütlevad midagi positiivset nende olümpiaadide pärast.
oh, endiselt, selliseid kordaläinud nädalavahetusi, nagu seda oli eelmine, võiks rohkem olla.
jah, mul on mingid nohikujutud praegu suht. ainult olümpiaadidest. aga praegu on see põnev mu jaoks. sest muusika oli ka nii vinge. meid oli minu vanusegrupis ainult 3. teised kaks olid põltsamaalt. ja see oli vahva, et me suht kohe sõbradeks saime. ilmselt sellepärast, et meil on niiiiiiii sarnased huvid lihtsalt. see on mõnus. ja nad on niii toredad.
ja ma peaks see nädalavahetus asjalik olema ja bioloogiat õppima, aga nagu arvata võib, mul pole piisavalt ettevõtlikkust, et sellega algust teha. jah.
ja järgmine nädalavahetus on mu erialaõpetaja sünnipäev ka. peab mingi päev läbi astuma muusikakoolist. ma juba natuke pabistan selle pärast, sest ma olen suht kindel, et tuleb küsimus, mida ma edasi kavatsen teha ja ma eriti ei tahaks sellele praegu vastata. eriti talle.

kohv ja tee on endiselt saatanast, ma ütlen.

Maret just helistas mulle ja ütles, et ma sain esimese koha !!!!! appi, ma ei suuda ära rõõmustada. lihtsalt nii hea. läksin just emme juurde ja rääkisin ja karglesin mööda tuba ringi :D ilmselgelt tegi tuju heaks (:

nii, minu jaoks on see koolinädal läbi. juba. ehk siis homme kooli ei lähe. hõhõ. tegelikult, kui mussa olümpiaadi poleks, siis ma ilmselt läheks, sest ainult mata pärast poleks vist eriti põhjust puududa.
aga nüüd siis siuke õnnis lugu, et laupäeval on matemaatika olümpiaad. ja mulle tundub, et ma panen natuke (palju!) tühja seal. just vaatasin eelmise aasta ülesandeid ja no minu mõistus jookseb vist kokku sellistega. aga pole hullu. eelmine aasta ma kartsin samamoodi, aga lõpuks läks ikka hästi. vot.
aga pühapäev. ilmselgelt jõuabki kätte muusika olümpiaad. ja ilmselgelt ma vist kardan seda ka. eriti laulmist. kuigi täna läks hästi isegi ja Maret oli ka rahul. aga eile muusika tunnis. oi jah. see oli hirmus. ma arvan, et terve olümpiaad ise pole ka nii hirmus kui oma klassi ees laulmine ja vigurdamine. aga selle võrra ongi ilmselt pühapäeval parem tunne laval olla. nii nunnu, et see muusikakoolis toimub. ma pole seal vist oma erialaõpetaja sünnipäevast saati käinud. ja see oli eelmise aasta veebruari lõpus. ehk siis ammu. ja suuuuuuuur muusikakooliigatsus on peal. lubasin küll õpetajale külla minna, aga praeguseni pole suutnud kätte võtta. varsti tuleb ka see käik omale kuhugi päevakavva sobitada, sest ilmselgelt on jälle veebruar ja õpetajal tuleb sünnipäev ja siis peab tegema midagi talle. aga. ma saan jälle muusikakooli saali klaveril mängida. täitsa nostalgia. suva, et ma terve muusikakooli aja seda klaverit kohe üldse ei sallinud. arvatavasti ma suudan teda kohe pühapäeval ka jälle vihkama hakata, sest seal on tõsiselt teistsugune mängida kui oma või kooli klaveritega. kõik vead on miljon korda paremini kuulda kui mõne teise klaveriga. aga saan hakkama. ma loodan vähemalt.
issand, ma ronin jälle muusikakooli lavale. nii imelik on mõelda ikka.
ja ma pean nüüd sundima ennast õppima. lõpuks. ma olen seda terve nädal edasi üritanud lükata. tegelikult eelmine nädalavahetus vaatasin veits muusika asju. aga veel tuleb seda teha. muusikakoolist on ikkagi juba mitumitu aastat möödas ja päris palju on ununema hakanud.

ja ma saan varsti vist kummeliteest mürgituse :D tõsiselt. esiteks, vaene põis. ja teiseks üleüldse vaene mina, kes ma terve nädal suht ainult kummeliteed olen joonud, et tervemaks saada. vähemalt aitab. ja hääl on enam-vähem tagasi.

nii, täna lähen küll vara magama. varsti. tunni jooksul olen ilmselt juba voodisse jõudnud. ma pole pikka aega nii väsinud olnud. jube.
oh jah.