üleeile õhtul kella 10 ajal jõudsin Poolast koju. te ei kujuta lihtsalt ette, kui vahva ja tore ja hea seal oli! alguses mul polnud erilist tahtmist üldse uuesti sinna sõita. rääkisin sellest isegi Maretiga ja ta ütles, et tavaliselt on tal just need reisid kõige lahedamad olnud, kuhu alguses üldse minna ei taha. ja tal oli totaalselt õigus! see oli ilmselt üks mu elu parimaid reise, julgen väita.
ma arvatavasti ei hakka siia mingit detailset reisikirjeldust kirjutama. see muutuks tüütuks nii mulle kui ka teile.
aga seda pean lihtsalt mainima, et seal oli maailmatoredad inimesed koos. eriti poolakad. päriselt. Kariniga rääkisime, et täiesti veider, kuidas kõik poolakad nii lahedad on ja südamesse poevad. ma leidsin nende seast mitu sõpra, kellega olen praeguseni suhelnud iga päev. ja te muide ei kujuta ette, kuidas ma nutta lahistasin, kui me ära hakkasime sõitma või kui farewell party oli. :D oh jah.
hea uudis on see, et me lähme Palamuse kooriga järgmisel sulvel Poola ja öööbime samuti Nasutowis. ma pidin rõõmust lakke hüppama, kui kuulsin seda.
ja tegelikult pole üldse kirjutamise tuju, aga ma lihtsalt pidin midagi sellest reisist kirja panema, et hiljem oleks lugeda.
ja täna lähen Tartusse. päriseks. jube hakkab, kui mõtlen sellele. ja mu kott ei lähe kinni :D eile viisin juba pooled asjad ära, ikka on pool elamist veel vaja kaasa võtta. võimatu.
segane jutt tuli. hea, et ise aru saan.
näeme Tartus!


ja reis pildis: