Ehhee, blogi on päris unarusse jäänud. Aga ma üritan nüüd teha väikese lühikokkuvõtte sellest, mis vahepeal olnud on.

Esimene asi, mis meelde tuleb on see, et käisin koolis laululaagris. Nii hea oli üle pika aja laulda nii, et endal on ka tunne, et vahelduseks oskad midagi :D Ma ei tea miks, aga ma ei julge Elleri kooli koorides eriti laulda. Üks põhjus on kindlasti see, et koorijuhtide kooris on meid päris vähe ja siis on jamasti, kui hääled individuaalselt välja hakkavad kostma. Ja teiseks see ka, et seal saavad kõik kohe aru, kui mööda paned :D Varem ei pannud enamik seda tähele või ei tehtud sellest nii suurt numbrit. Aga laulmine on siiski mõnus. Ja häääleseade tunnid! Te ei kujuta ette, mis harjutusi ma seal tegema pean. Siiski parim selle juures on, et need tõesti aitavad. Ma avastasin, et ma olen terve oma elu suhteliselt valesti oma häält kasutanud. Eriti väljendus see viimastes hääleseade tundides, kui mu enda jaoks oli see hääl, mis minust välja tuli, täiesti võõras. Aga nii on parem laulda! Ilma et kurk valusaks jääks või hääl lihtsalt ära väsiks. Ja nii suur tahtmine oleks kellelegi seda edasi anda, ehk siis seadet teha. Tegelikult Maret tahtis laululaagris, et ma teeks hommikul lahtilaulmist koorile. A ma hakkasin vastu igaks juhuks :D Kui ta praegu uuesti selle idee välja käiks, siis ma oleks nõus juba. Sest ilmselgelt on Elleri kooride proovidest julgust juurde tulnud. Kahju ainult, et seal veel koori ette ei saa. Alles järgmisest aastast.

Nii, siis vahepeal leidis aset selline projekt nagu "Tagasi kooli". Võtsin Mareti ettepanekul osa sellest ja andsin kooli sünnipäeval koolis tunde. Te ei usu, kuidas mulle meeldima hakkas! Ma sain omale 5., 6. ja 8. klassi. Alguses pelgasin natuke, et keskaste siiski. Kõik kardavad neile vist tunde anda. Aga nad pole üldse hirmsad ju! 5. klass oli maailmaarmas ja Kristina väike õde oli nunnu aktivist ja küsis palju küsimusi. Ja teised samuti. Ja ma panin kõiki klasse natuke laulma ka. Pärast lasin tunni lõpus kirjutada, mis nad tunnist arvasid ja kuidas meeldis. Ja mul on hea meel, et neile meeldis. Väga. Taoline positiivne vastukaja ilmselt tekitaski tahtmise juba uuesti klassi ette saada. Veider, ma pole elu sees arvanud, et mulle nii võiks tundide andmine meeldima hakata.

Eelmine reede oli Tarbatu koori 30. juubeli kontsert. Ehk siis andsime terve pika kontserdi. Meeldivaks üllatuseks oli, et Tartu Raekoja saal oli rahvast puupüsti täis, osad pidid seisukohtadega leppima, mõned üldsegi koridorist kontserti kuulama, sest sisse lihtsalt ei suudetud mahutada ennast. Aga mul on nii hea meel, et ma ikka otsustasin koos kooriga esinema minna. Algul ma pelgasin natuke, et olen alles nii vähestel proovidel kohal käinud ja enamik laule suhteliselt võõrad ( pluss veel pagana võrukeelsed, mida ma lugedagi ei oska normaalselt!), aga dirigent ütles, et ma siiski läheks esinema. Ja nii hea oli jälle kooriga esineda! Ma ei jõua detsembrit ära oodata enam. Siis tulevad kõikide kooridega jõulukontserdid. Sellest me ei räägi, kuidas ma oma aega suudan nii sättida, et igale poole kohale jõuda. Aga peab jõudma!

Aaa, järgmine nädal on koorijuhtide koori kontsert. Reedel 19. novembril, Tartu Linnamuuseumis kell 18.00. Oli vist nii. Igatahes võib kuulama tullla! :)

Tegelikult mul on praegu miljon mõtet peas, mis tahaks kõik kirjapanemist, aga see läheks liiga keeruliseks vist. Igatahes, mulle on päris meeldima hakanud Tartu elu. Mul pole vist elu sees olnud võimalust nii palju kontserte külastada. Ehk siis iga nädal vähemalt 1 kontsert, eelmisel koguni 4. No nüüd on see mul natuke siiski kohustus ka - analüüse peab ju kirjutama ometi millestki. Juba natuke rohkem kui 2 nädala pärast pean esitama 7 analüüsi - 3 tükki kooriteose kohta ja 4 kontserdist. Tegelikult oleks 2 neist pidanud olema esitatud juba oktoobris, aga ilmselgelt terve koorijuhtide esimene kursus ei teadnud sellest midagi ja seetõttu läks esimesel kollokviumil 1 punkt maha. Ehk siis muidu oleksin 5 saanud, aga nüüd sain 4. Ilmselgelt ma olin nii vihane algul, aga nüüd on mööda läinud juba see. Pole hullu, järgmine kollokvium enam siukest asja ei lase juhtuda lihtsalt. Kuigi praegu oli see natuke ebaõiglane meie vastu. Aga see selleks. Siiski... ma oleks kauplema läinud. Aga absoluutselt kõik ütlesid, et ei ole mõtet, kui ma ei taha selle õpetajaga totaalselt tülli pöörata. Ja ma kahetsen siiski, et ma midagi ette ei võtnud. Aga see selleks.

Ülikoolist? No ilmselgelt Elleris toimub rohkem sündmusi ja seal on rohkem, millest rääkida. Aga ülikoolis on ka olukord natuke vabamaks muutunud. Ilmselt olen lihtsalt ära harjunud selle süsteemiga. Eks see pidigi aega võtma natuke, et kõiges sisse elada. Osadele ma alguses ilmselt rääkisin, et mitte midagi ei saa üheskis aines aru. No nii hull enam ei ole. Kontrolltööd on kõik hästi läinud. Ehk siis ma saan asjadest põhimõtteliselt aru! Win! Aa, no muidugi välja arvatud programmeerimine, kus ma sain esimeses arvutikontrolltöös 5 punkti 10st. Aga tahvlikontrolltöös sain max punktid see-eest. See kompenseerib natuke :) Ma muidugi ei kujuta ette, mis semestri lõpus saab, kui kõikides ainetes kontrolltööd tulevad. Sest Elleris juhtub sama ju. Mul praegu on juba selline seis, et 14. detsembril on ülikooli kõige raskemas aines üldes eksam. Ja samal päeval peaks tegelikult dirigeerimise eksam ka olema. Ma alles avastasin, et kellaajad tegelikult ei kattu. Aga ma ei tea, kuidas ma jõuan õppida. Sest ülikooli viguriks ma pean mingi miljon tõestust ja mõistet ja muud toredat pähe õppima. Ja ma pole kunagi tuupija olnud. Ma pean asjadest aru saama. Aga siinkohal arusaamisest ei piisa. Peab lihtsalt pähe õppima. Ja see on kõige hullem üldse minu jaoks. Aga peab hakkama saama :) jaanuaris on veel 2 eksamit. Ehk siis 11. jaanuarist kuni 7. veebruarini olen ülikoolist vaba. Ainult Elleri tundides pean käima. Ei jõua ära oodata tegelikult mingit puhkust. Ma pidin kadedusest roheliseks minem, kui üldhariduskoolides vaheaeg hakkas :D Ja eriti kahju oli siis, kui Viola Lätist vaheajal Eestisse tuli ja me ainult nii korraks kokku saime. Sest mina pidin koolis või kooris olema kogu aeg.

Ja ma tegin ajalugu täna! Ma pole elu sees mitte ühtegi putru vist söönud nii, et see mulle meeldiks. Täna ostsin tatart ja keetsin omale ja nii hea oli! Seda tuli ilmselgelt terve hunnik, ehk siis söök mitmeks päevaks olemas, jeei:D

Homme peaks mul ülikoolis 1 praks olema, alles kell 12.15 ja pärast kella kolme kontsertkoor. Hommikul käin vist ema töö juurest läbi. Ma pole juba 3 nädalat koju saanud! Ja sellepärast on vaja, et ta tooks mulle Jõgevalt asju. Tegelikult tahaks koju väga. Aga see nädalavahetus jälle ei saa, sest laupäeval on meestelaulu päev ja ma kavatsen seda kuulama minna, hiljem saan analüüsi kirjutada. Järgmine nädal õnneks lähen vist lõpuks koju! Sest reede-laupäev on betikad, millest ma ei tahaks ilma jääda. Etendusi saan küll vaadata alles laupäeval, sest reedel on koorijuhtide koori esinemine ja pärast pidu. Aga siiski. Veider, see on esimene kord, kus ma enam Betti ja Alo päevadel asjalik ei saa olla. Kahju tegelikult. Tahaks veel.

Igatahes ma tunnen kaasa sellele, kes seda loeb nüüd :) Üritan edaspidi natuke tihedamini siia sattuda. Ma ei tea küll, kas see ka õnnestub.

Oh, tahaks endiselt nii paljust kirjutada veel. Aga homme on vaja siiski mingi kell üles tõusta. Ehk siis, varsti jälle!

Ja lihtsalt pean mainima, et I still totally looooove music :)