04 veebruar 2010

nii, minu jaoks on see koolinädal läbi. juba. ehk siis homme kooli ei lähe. hõhõ. tegelikult, kui mussa olümpiaadi poleks, siis ma ilmselt läheks, sest ainult mata pärast poleks vist eriti põhjust puududa.
aga nüüd siis siuke õnnis lugu, et laupäeval on matemaatika olümpiaad. ja mulle tundub, et ma panen natuke (palju!) tühja seal. just vaatasin eelmise aasta ülesandeid ja no minu mõistus jookseb vist kokku sellistega. aga pole hullu. eelmine aasta ma kartsin samamoodi, aga lõpuks läks ikka hästi. vot.
aga pühapäev. ilmselgelt jõuabki kätte muusika olümpiaad. ja ilmselgelt ma vist kardan seda ka. eriti laulmist. kuigi täna läks hästi isegi ja Maret oli ka rahul. aga eile muusika tunnis. oi jah. see oli hirmus. ma arvan, et terve olümpiaad ise pole ka nii hirmus kui oma klassi ees laulmine ja vigurdamine. aga selle võrra ongi ilmselt pühapäeval parem tunne laval olla. nii nunnu, et see muusikakoolis toimub. ma pole seal vist oma erialaõpetaja sünnipäevast saati käinud. ja see oli eelmise aasta veebruari lõpus. ehk siis ammu. ja suuuuuuuur muusikakooliigatsus on peal. lubasin küll õpetajale külla minna, aga praeguseni pole suutnud kätte võtta. varsti tuleb ka see käik omale kuhugi päevakavva sobitada, sest ilmselgelt on jälle veebruar ja õpetajal tuleb sünnipäev ja siis peab tegema midagi talle. aga. ma saan jälle muusikakooli saali klaveril mängida. täitsa nostalgia. suva, et ma terve muusikakooli aja seda klaverit kohe üldse ei sallinud. arvatavasti ma suudan teda kohe pühapäeval ka jälle vihkama hakata, sest seal on tõsiselt teistsugune mängida kui oma või kooli klaveritega. kõik vead on miljon korda paremini kuulda kui mõne teise klaveriga. aga saan hakkama. ma loodan vähemalt.
issand, ma ronin jälle muusikakooli lavale. nii imelik on mõelda ikka.
ja ma pean nüüd sundima ennast õppima. lõpuks. ma olen seda terve nädal edasi üritanud lükata. tegelikult eelmine nädalavahetus vaatasin veits muusika asju. aga veel tuleb seda teha. muusikakoolist on ikkagi juba mitumitu aastat möödas ja päris palju on ununema hakanud.

ja ma saan varsti vist kummeliteest mürgituse :D tõsiselt. esiteks, vaene põis. ja teiseks üleüldse vaene mina, kes ma terve nädal suht ainult kummeliteed olen joonud, et tervemaks saada. vähemalt aitab. ja hääl on enam-vähem tagasi.

nii, täna lähen küll vara magama. varsti. tunni jooksul olen ilmselt juba voodisse jõudnud. ma pole pikka aega nii väsinud olnud. jube.
oh jah.

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar