Tänane päev möödus virisedes. Ma loodan, et te andestate mulle, aga ausalt, nälg võtab silmanägemise ära. Terve päeva jooksul olen ma söönud ainult munaputru ja jogurtit. Mõlemaid suhteliselt palju, mistõttu ei taha ma neist kumbagi varsti enam näha. Vist. Ja emme teeb õhtul kartuliputru. Mõnus:)

Ja nüüd üks teine naabritädi. Palju kurjem kui eelmine, kellest juttu oli. Igal juhul ta mainis mu emale, et minu klaveri mängimine käib talle närvidele. Nii muuseas. Iga kord kui ma mängin, ootab ta, et ma lõpetaks juba. Tore. Ma loodan, et see mu taset ei näita. Saanud emalt seda teada, oli nutt ikka kurgus küll. Aga ma mõtlen, et ma ometigi öörahu ajal ei sega neid sellega ja muul ajal on mul õigus teha, mida ma tahan. Ehk siis tädi kurjustamised ei heiduta nüüd eriti mind ja ma olen otsustanud endist viisi jätkata- ei tee ta märkustest lihtsalt välja. Vot. Sest enamik vist teavad, et minu puhul klaver+akordion+kitarr=muusika=elu, eks:)

Suveigatsus tuli ka peale..