eile tuli talv. ja läks ka. ja ega ma väga kurb polegi. mõned vist teavad ka mu geniaalset loogikat, miks ma eriti talve ei oota.

ja vanaema juurde tahaks minna. ammu pole käinud ja paha tunne on sellepärast. hiljemalt vaheajal lähen ilmselt. kui mul veab, siis mina saan roolis olla. juhhei.

täna esinesime kooriga lastevanematele. päris armas oli. vahet pole, kuidas välja tuli, pärast oli ikka hea tunne. see on alati nii. pärast esinemist on teine tunne. ja enne on selline mõnus ärevus, mis küll laulmise korral tahab üle minna meeletuks pabistamiseks, aga ikkagi. ja siinkohal tuleb nostalgia. muusikakool. ma võin öelda, et ma täitsa igatsen neid esinemisi, mis seal olid. tihti. ja alati tuli see ärevus ja alati oli pärast hea olla ka. aga varsti hakkab see jälle pihta. ja nii ongi hea.

õppima peaks ka, aga ei taha eriti täna. hebe käest sain raamatu, inglisekeelse, ja nüüd tahaks väga selle lugemisele pühenduda. kuigi aega ju pole eriti. ja mul on maailma rõõmus meel, et mu ühiskonna essee hästi läks. terve pika aja suutsin pabistada selle hinde pärast. aga asi läks õnnelikult.

ja mind kutsuti peotantsu kursustele kuremaale, aga kahjuks ma ei saa minna, sest nad on kolmapäeviti ja mul on siis koorid.

homme on arenguvestlus. oh õndsust.