oh, nii hea, et nädalavahetus lõpuks kätte jõudis. umbes esmaspäeva õhtust saati ei suutnud ära oodata, millal hommikul jälle natukenegi magada saaks.

ma olen igas mõtte hukka läinud. kõigepealt. ma lähen pidevalt nii hilja magama. koorid autokool- tänu neile lükkan pidevalt oma õppimise aega hilisema peale ning sellest tingituna ka vähem unetunde. hommikul on see eriti valusalt tunda:D ilmselgelt. hommikuti pole ei peegel ega keegi ega miski mu parim sõber, sest väsinuna olen ma tusane ja näen jube välja. aga võib öelda, et kohv päästab maailma. indeed.

ja mul on kahju, et ma nii jobu olen. päriselt. ma ei saa aru, miks ma ei tegele kunagi lõpuni nende asjadega, mis mul hästi õnnestuvad. ja seda mõistan ma alles siis, kui juba hilja on. ehk siis. väiksena käisin võimlemas. sellele tagasi mõeldes saan aru, et ma olin ikka päris tubli seal. ja loomulikult ma jätsin selle pooleli. jobu. ma ei mõista, miks ma ei hakanud kuskil mujal trennis käima, kui Imbi Kose ära läks. nüüd olengi siuke suht tuim. kahetsemapanevalt tuim. ja tuim pole õige sõnagi, aga midagi targemat ma selle kohta öelda ei oska.

veel. miks ma ei läinud pärast üheksandat klassi tallinna, kuhugi gümnaasiumisse ja g. otsa muusikakooli. nii nagu tahtis mu erialaõpetaja. ma hakkaks muusikakooli sel aastal lõpetama. nüüd aga ei saaks ma otsa kooli iialgi sisse. sest palju õpitud teooriat on juba ununenud. kahjuks. kuigi ma kavatsen kevadel selle kõik meelde tuletada. sest järgmisel õppeaastal pean ma kuuluma elleri muusikakooli õpilaste nimekirja. pean. sest muidu ma ei tea, mis saab minust. ainult ülikoolist kindlasti ei piisa mulle.

ja mingi imelik virisev tekst tuli.

üle pika aja võtsin jälle akordioni kätte. mõnus. seda ma veel oskan vähemalt. ja klaverit ka. ja seee on ainult hea.

esmaspäeva ja joonestamise tundi tahaks juba. sest siis saan autoga sõitma minna. jälle. linna. ja homme kavatsen maal koos emaga sõitma minna. kui hästi läheb, siis ta julgeb minuga mustvee linna ka sõita. ja kui veel paremini läheb, siis ma saan maalt jõgevale sõita. see teeks tervelt 28 kilomeetrit. põnev. kuigi ma arvan, et emaga on jubedam sõita, sest ma pean arvestama, et tema ei saa vajadusel pidurit ega midagi vajutada. aga seda põnevam. ükskord pean ise ka sõitma hakkama. vot.

uni on.